PISA 2015 õpilaste rahulolu raport: Eesti lapsed on OECD keskmisest õnnelikumad

 (112)
Lisatud graafik!

Täna keskpäeval avalikustati kõikjal maailmas üheaegselt PISA 2015 uuringu õpilaste rahulolu puudutava osa tulemused. Selgus, et Eesti õpilased on lisaks headele õpitulemustele koolis OECD keskmisest õnnelikumad. Kõige enam teeb aga muret psühholoogiline kiusamine.

Enam üheksa kümnendikku Eesti õpilastest on eluga rahul ja üle kolmandiku väga rahul. Sealhulgas on 74 protsenti neist oma eluga väga rahul või rahul ning ligi 17 protsenti keskmiselt rahul.

"Kui pidime alati arvama, et õhkkonna osas on meil kõik halvasti, ainult õpitulemused on head, siis nüüd näitavad tulemused muud. Meie tulemused on üle OECD keskmise," sõnas Reps.

Reps tõi esile ka seda, et rahulolu, eksamihirm, kuuluvustunne või koolikiusamine on olulised isiksuse kujunemisele ning mõjutavad õpitulemuste saavutamist. Seetõttu on väga tähtis, et Eesti koolides pole maailmamastaabis märkimisväärseid regionaalseid, soolisi või keelest tulenevaid erinevusi. „Kõige olulisem sõnum, mida uuring meile annab, on see et Eesti koolid on ühtlaselt head. Samas peame silmas pidama, et ka kitsaskohad on neil sarnased,“ ütles minister Reps.

Eesti on kuue riigi hulgas, kus õpilaste testiärevus ehk hirm kontrolltööde, testide, keeruliste ülesannete ja halbade hinnete ees on üks väikseimaid. PISA analüüs näitab, et see pole seotud eksamite sageduse või koolitundide hulgaga, vaid eelkõige sellega, kui suurt tuge noored õpetajatelt saavad.

Loe veel

Seotud lood:

HTM-i nõunik ning Eesti esindaja PISA nõukogus Mare Kitsing rääkis, et lisaks sellele, et enamus lapsi on eluga rahul, on 37% õpilastest on eluga väga rahul, see ei sõltu kooli keelest, tüübist ega kooli paigast. "Head on tulemused ja ka eluga rahulolu. Eesti tüdrukutele on eriti oluline olla parim, poistel on ükskõik, neile pole tipus olemine nii oluline. Samas on nad ambitsioonikamad tuleviku osas".

"Linnanoortel on suurem saavutusmotivatsioon kui maanoortel, koduse tausta mõju on täheldatav," sõnas Kitsing. "Testi tegemise suhtes on ärevamad nõrgemad õpilased, nende mure hinnete ees on suur ja see peaks olema eraldi tähelepanu all".

"Oleme edukate riikides ses, kellel on head õpitulemused ja ka hea rahulolu. Ei tule tulemused õnnetunde arvelt," lisas Reps. "Lapsed usuvad iseendasse, noorte arvamus hindamisest ja kontrolltööde osas on positiivne".

"Vahed eri koolides on väikesed, veidi on vahe eesti- ja venekeelsete koolide vahel, kuid vahed pole suured. Linnalastel on suurem huvi kõrghariduse omandamise suhtes," sõnas Reps.

Probleemiks psühholoogiline kiusamine
Koolikiusamise osas on Repsi sõnul füüsiline vägivald vähenenud, psühholoogiline kiusamine on aga levinud.

"Üksteise narrimist on palju, see torkas vastustest silma. Kiusamine on probleem, aga oleme ka meetmeid ette valmistamas. OECD toob positiivsena välja, et oleme liitunud Soome kiusamisvastase programmiga KiVa," sõnas Kitsing.

Eesti oli nende väheste riikide hulgas, kus PISA testi tulemused on maailma parimate seas ning rahulolu eluga üle keskmise.

OECD riikides oli õpilaste eluga rahulolu keskmine 7,3 punkti 10-punkti skaalal, Eestis oli õpilaste keskmine eluga rahulolu 7,5 punkti. Kõrgeim rahulolu oli Dominikaani Vabariigis, Mehhikos ja Costa Ricas. Eesti positsioneerus rahulolu indeksi järgi 18. kohale, olles OECD keskmisest kõrgema õpilaste rahuloluga riik (joonis 1). Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas oli Eesti seitsmes. Eesti oli nende väheste riikide hulgas, kus PISA testi tulemused on maailma parimate hulgas ning rahulolu eluga üle keskmise.

Uuringus antakse hinnang õpilaste üldisele rahulolule ja vaadeldakse õpilase üldise rahulolu seost tulemustega, testiärevusega, kuuluvustundega ja teiste õpilast iseloomustavate näitajatega ning õpetaja ebaõiglase käitumise kogemist. Rahulolu eluga hinnatakse õpilase subjektiivse rahulolu kaudu. Lähtutakse õpilase enda hinnangust kogetule ja oma elule, positiivsete ning negatiivsete emotsioonide sagedusele ja tema elu eesmärgistatusele.

Lugemise ja loodusteaduste tulemuste põhjal puudub Eestis erinevus edukamate ja vähem edukate õpilaste rahulolus.

OECD võrdleb heaolu uuringus õpilast iseloomustavaid näitajaid kehvema sotsiaalmajandusliku ja parema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste, linna- ja maakoolide õpilaste ning poiste ja tüdrukute vahel. Siseriiklikus analüüsis võrreldakse näitajaid ka vene ja eesti õppekeelega koolides õppivate õpilaste vahel.
• Eestis on 90,7 % vastanud õpilastest eluga rahul. Sealhulgas on 74% neist oma eluga väga rahul või rahul, 16,7 % keskmiselt rahul. Üldse ei ole eluga rahul 9,3 % vastanutest. Eesti 15-aastaste õpilaste rahulolu on üle OECD keskmise ja Euroopa Liidu riikide hulgas seitsmendal kohal, mis näitab meie õpetajate ja koolijuhtide head taset õpilast toetava arengukeskkonna loomisel.
• Eesti õpilane ei karda kontrolltööde ja testide tegemist ega raskemaid õppeülesandeid. Õppetöö hindamisega seotud hirmud ehk nn testiärevus on meie õpilastel väga madal. Oleme Euroopa Liidu viie riigi hulgas, kus õpilaste õppetööga seotud hirmud on väga väikesed. Kuigi Eesti õpilaste hirm õpitulemuste hindamise ees on madal, on vaja pöörata tähelepanu nõrgemate tulemustega õpilastele, sest nende ärevus on Eestis paremate õpitulemistega noorte omast kõrgem, kuigi maailmamastaabis madal.
• 9,5% uuringus osalenud õpilastest väidab, et nad on kogenud koolikiusamist. Erinevatest kiusamisliikidest (füüsiline, suuline ja suhetega seotud) on enim kogetud suulist kiusamist (narrimist). Eesti on koolikiusamise indeksi järgi riikide järjestuses koos Šveitsiga 12.–13. kohal, meile järgneb Soome. Kõige rohkem koolikiusamist esineb Läti ja kõige vähem Korea koolides.
Peame uurima põhjusi, miks meie õpilastest paljud ei tunne end oma kooli kogukonnaga seotuna, miks esineb meie koolides jätkuvalt kiusamist, kuidas saame suurendada noormeeste huvi kõrghariduse omandamise vastu ja tõsta nende saavutusmotivatsiooni jne.

2015. aastal osales PISA testis 74 riiki. Eestis võtsid sellest osa pooled kõigist 15-aastastest noortest. Osalesime testis neljandat korda. Eesti 15-aastaste õpilaste oskused on maailma parimate seas ja rahulolu üle OECD riikide keskmise. Euroopa Liidus on meie õpilased teadmistelt ja oskustelt absoluutses tipus ja rahulolult esimese seitsme riigi hulgas.
PISA 2015 uuris lähemalt ka teisi õppimisega seotud tegureid. Näiteks õpilaste testiärevust, kuuluvustunnet, motivatsiooni, kiusamise kogemist, füüsilise tegevuse ja toitumise harjumusi ning tulevikukavatsusi, andes õpilastest terviklikuma pildi. Eluga rahulolu mõjutavad nii koolivälised kui ka kooliga seotud tegurid.

Eelmise uuringu tulemuste järgi kolm aastata tagasi tundis end koolis õnnelikuna 66 protsenti Eesti õpilastest, 75 protsenti oli kooliga rahul. OECD riikide keskmine oli siis 79 protsenti. Eestiga sarnane tulemus oli Soome koolides, mis said PISA-testis väga häid tulemusi.

Iga kolme aasta tagant OECD poolt läbi viidavas PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuringu fookuses on 15-aastased noored, sest just selles vanuses ollakse enamikes OECD riikides lõpetamas kohustuslikku kooliteed ning tegemas valikuid edasiste õppimisvõimaluste vahel.

PISA 2015 uuringus osales üle poole miljoni noore 72 riigist, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Seekord oli keskseks hindamisvaldkonnaks loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust.

Detsembris avalikustas OECD PISA põhitesti tulemused. Täna tehakse avalikuks PISA 2015 põhjal tehtud analüüs õpilaste heaolu kohta. Järgmise aasta sügisel avaldatakse PISA-uuringu uue ja innovaatilise valdkonna – meeskondliku probleemilahenduseoskused – tulemused.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare