Peaminister Rõivase kannapööre: Eesti riigijuht leidis meile ligi 270 päevaga narratiivi
Läinud nädalavahetusel tegi peaminister Taavi Rõivas 180-kraadise kannapöörde, kui teatas järsku, et Eestil on olemas narratiiv. Alles mullu märtsis, kui Rõivas oli veel peaministrikandidaat, teatas ta riigikogu ees peetud kõnes, et Eestile ei ole suurt narratiivi vaja.
Möödunud aasta kevad oli ärev aeg. Toonane peaminister Andrus Ansip teatas enda taandumisest ning hoolimata Reformierakonna pingutustest, teatas ka järgmine mees järjekorras, Siim Kallas, et loobub valitsuse moodustamisest. Selline samm lõi kaardipaki segamini, kuid erakonnal oli siiski üks jokker tagataskust võtta. Mängu astus Taavi Rõivas, kes nõustus hakkama peaministrikandidaadiks.
Kui Rõivas oli presidendilt juba uue valitsuse moodustamise ülesande saanud ning uued tulevased ministridki teatanud, astus ta 24. märtsi pärastlõunal, kaks päeva enne peaministriks saamist riigikogu kõnepulti, kus pidas maha pika kõne.
"Me usume, et Eestil ei ole vaja "suurt narratiivi"," teatas Rõivas oma kõnes. "Ainus narratiiv, mida me vajame, mida Eesti vajab, on saatus meie eneste kätes ehk lootus paremale homsele, mida igaühel on ise võimalik ehitada. See on Šveitsi, Põhjamaade, iga õnnestunud riigi narratiiv. Seda ei ole võimalik "välja mõelda". See on tahtmine teostada oma elu ja riiki iga päev, loominguliselt ja lustiga," lisas toonane peaministrikandidaat Rõivas.
Kuigi Eesti võimalikust narratiivist on ka peale 2014. aasta kevadet siin-seal põgusalt räägitud, siis riigijuht avalikes esinemistes sellele teemale enam peale valitsuse moodustamist ei viidanud.
Järgmine avalik viide, mis seob peaministrit narratiivi küsimusega, on seotud tema Ameerika Ühendriikide visiidiga möödunud aasta detsembris. Nii kirjutas mullu 16. detsembril New Yorgi Eesti Maja väljaantav leht Vaba Eesti Sõna oma veebiväljaandes, et "Rõivas leidis Eesti suure narratiivi!".
"Peaminister kõneleb Eesti suurtest narratiividest: “Eesti tulevikulugu on see, et peame olema ennast hästi kaitsev, kiire majanduskasvuga riik, kus rahvastik enam ei väheneks, vaid hakkaks kasvama.
Siin, Silicon Valleyks ehk Ränioruks kutsutud paigas, mis on maailma infotehnoloogiatööstuse üks keskus, pole häbeneda, et Eesti on kõige digitaalsem riik ja meil on iduettevõtteid rahvaarvu arvestades kõige rohkem. Meie majandus on üks kiiremini kasvanuid. Nüüd on siia saabunud meie kõigi aegade suurim äridelegatsioon. Meie asi on aidata Eesti ettevõtetel hakkama saada – siit leiab klientuuri ja finantseerijaid. Poliitiliselt – Ameerika Ühendriigid on meie väga oluline liitlane, kokkusaamisel on plaanis rääkida julgeolekust ja majandusest, julgeolek prevaleerib sel käigul,” kirjutab väljaanne.
Olid need lähenevad valimised või mõni muu põhjus, kuid Rõivase möödunud aasta väljaütlemistest võis täheldada, et jää hakkas sulama ja narratiivi otsimine ning sõnastamine näib olevat vaid aja küsimus. See aeg jõudiski kätte möödunud nädalavahetusel, kui Rõivas teatas erakonna üldkogul uhkelt kõnepuldist, et Eesti on järsku, vahetult enne valimisi, leidnud uue narratiivi.
"Õige pea algavatele valimistele läheme väga selge julgeolekuvisiooniga, väga selge majanduspoliitilise visiooniga ja väga selge perepoliitilise visiooniga. Meie visioon Eestist - Uus Põhjamaa - on hästi kaitstud, majanduslikult edukas, võrdseid võimalusi tagav, perekonda väärtustav ning euroopalikke väärtusi kandev riik. Uus Põhjamaa ongi Eesti suur narratiiv - paremini kaitstud, jõukam ja kasvav rahvas," rääkis Taavi Rõivas ovatsioonide saatel.
Seega, kui siin-seal on olnud juttu Eesti suurest narratiivist ning selle leidmise raskustest, siis peaministri näitel võib tõdeda, et selle otsimine ei võta üldse kaua aega - alates 2014. aasta 24. märtsist, kui me olime endiselt narratiivitud, kuni 2015. aasta 10. jaanuarini, kui me saime narratiivikateks, möödus vaid ligi 270 päeva.
