Paeti sõnul on Idapartnerlus Euroopa Liidu ja tema partnerite vaheline protsess, kus igasugune poliitiline ja majanduslik surve kolmandate riikide poolt Euroopa Liiduga koostööst eemaldumiseks ei ole vastuvõetav. „18. juulil Venemaa poolt Moldova puuviljadele kehtestatud impordikeeld on taunitav, nagu igasugune idapartnereid survestav tegevus,“ ütles ta.

Välisministri sõnul on ELi assotsiatsioonilepingute allkirjastamine Moldova, Gruusia ja Ukrainaga oluline samm nende riikide lähenemisel Euroopa Liidule. "Nüüd tuleb keskenduda nende lepete efektiivsele rakendamisele, kus igaüks peab tegema pingutusi, et nii poliitilise kui ka sotsiaal- ja majandusintegratsiooniga edasi liikuda, viies reaalselt ellu reforme,“ lisas ta.

Paeti hinnangul on olulised konkreetsed tulemused, näiteks viisavabaduse jõustumine Moldovaga alates 28. aprillist käesoleval aastal. „Toetame kiiret edasiliikumist viisavabaduse suunas ka Ukraina ja Gruusiaga,“ märkis Paet. "Idapartnerite pingutused Euroopa Liiduga ühtsete väärtuste ruumi loomisel peavad jätkuma ning kes on ambitsioonikam ja kelle areng võimaldab kiiremat edasiliikumist, sellel on kõik võimalused," lisas ta.

Välisminister lisas, et Eesti on valmis suheteks ja lepinguteks ka Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevenega, sõltuvalt partnerite valmisolekust.

Paeti sõnul on Eesti panustanud Idapartnerlusse Tallinnas asuva Idapartnerluskeskuse kaudu, kellega koostöös on koolitatud idapartnerlusriikide esindajaid ning lähetatud neisse riikidesse ka Eesti eksperte.