"Ei ole andmeid, et nad oleksid nn mustas nimekirjas," vastas Paet Delfi küsimusele, kui palju mängib Vene poole suhtumises Eestisse rolli, et nii meie peaminister kui president on Venemaal pigem mustas nimekirjas.

Paet sõnas, et Eesti pole liiga jäik piirileppe teemal, nagu on Vene pool viidanud. "Kuidas saab Eesti olla jäik, kui Eesti poolest oleksid piirilepped võinud jõustuda juba seitse aastat tagasi? Vene pool tollal seda ei soovinud, kui ei saatnud allakirjutatud leppeid parlamenti ratifitseerimisele. Nüüd on Vene pool teinud ettepaneku alustada protsessi uuesti ja liita maismaa- ja merepiirileping üheks leppeks. Eks seda tuleb analüüsida, kuid valitsus seda praegu veel arutanud ei ole," rääkis Paet.

Paeti sõnul on piirilepet vaja nii Eestile kui Venemaale. "Riigipiiri õiguslik fikseerimine on mõlema poole huvi. Piirileppe temaatika ei ole seotud Euroopa Liidu ja Venemaa viisalihtsustuskõnelustega."

"Eesti ja Venemaa suhted on oluliselt arenenud paljudes valdkondades. Majanduskoostöö ja kaubavahetus on sel perioodil kasvanud kordades. Samuti on kiiresti kasvanud Vene turistide Eesti-külastused. Hästi on arenenud piiriülene koostöö ning koostöö paljudes teistes valdkondades."

Välisminister tunnistas, et suhtlemine kõrgemal poliitilisel tasandil võiks olla tihedam, kuid kedagi ei saa selleks sundida. "Suhted ükskõik millises valdkonnas saavad edasi areneda, kui selleks on mõlema poole huvi. Ja Eesti on oma avatust selgelt väljendanud."

Küsimusele, kui aktiivselt Vene diplomaadid otsivad konstruktiivseid kontakte Eesti kolleegidega vastas Paet: "Eesti ja Vene välisministeerium suhtlevad omavahel regulaarselt ja tihedalt."