Päästeamet algatas lõhkeaine märkamise ja teavitamise kampaania
Teateid oodatakse hädaabinumbril 112.
Teadetele reageerivad demineerijad, mitte mingil juhul ei tohi inimesed lõhkematerjali ise liigutada või seda kusagile viia.
Kampaania eesmärk on inimeste elu ja tervise säästmiseks üliohtlik lõhkematerjal hävitada.
Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugoneni sõnul on küll viimase kümne aasta jooksul plahvatuste ja neis hukkunute ning vigasaanute arv langenud, kuid sõdadest pärit lahingmoona leidude arv püsib väga suurena – keskmiselt ligi 3000 lõhkekeha aastas. Päästeameti demineerimiskeskuse eesmärk on, et Eestis ei hukkuks mitte ükski inimene lõhkematerjali plahvatuse tagajärjel.
Viimase kümne aasta jooksul on lõhkematerjali plahvatustes saanud surma 18 ja vigastada 113 inimest. Demineerijad on viimase kümne aasta jooksul kahjutuks teinud ligi 31000 lõhkekeha. Statistikasse arvestatakse üle 20-millimeetrise läbimõõduga ja lõhkeainet sisaldavad lõhkekehad, seega ei arvestata sellesse statistikasse padruneid ja mulaaže.
Kui 2011 aastal plahvatustes keegi ei hukkunud, siis 2012. aastal oli üks hukkunu.
Taolisi kampaaniaid on Eestis varem toimunud kolm, viimati 2010. aastal, mil kahenädalase loovutamiskampaania ajal said demineerijad kampaaniaga seoses 102 väljakutset. Kokku on 2008-2010 toimunud kampaaniate käigus hävitatud üle saja kilogrammi lõhkeainet, lisaks näiteks veel üle 1000 detonaatori ja üle 10 000 padruni, üle kilomeetri detoneerivat nööri ja sadu liitreid napalmi.
Eesti muutis kehtivaid seadusi ja andis inimestele Eestis võimaluse loobuda vabatahtlikult nende valduses olevast tulirelvast, lõhkeseadeldisest või selle osast, laskemoonast ja lõhkeainest. Seega saab kriminaalmenetlust kartmata loovutada kõike eelnimetatut ka pärast päästeameti nädalast kampaaniat.
