Ossinovski: vene kool Eestis peab saavutama hea taseme aineõppes ja kõrgtasemel eesti keele oskuse

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul peab vene õppekeelega kool Eestis saavutama kaks eesmärki - heal tasemel aineõppe ja kõrgtasemel eesti keele oskuse.

Kuku raadio saates "Teiega räägib minister" ütles Ossinovski, et probleeme on meil täna mõlema eesmärgi saavutamisega. Selle kinnituseks viitas ta PISA testi tulemustele, et vene õppekeelega koolid jäävad eesti õppekeelega koolidest aineõppes umbes aastaga maha ja ehkki olukord on mõnevõrra paranenud on tal sellepärast tõsine mure.

"Eesti keele 9. klassi tasemeeksami keskmine tulemus on napilt üle 60 protsendi, mis tegelikult ei ole piisav," leidis minister. "Ka gümnaasiumi lõpus sooritatava eksami tasemed on 60 punkti ringis, mis samuti ei ole piisavalt head."

Kuidas seda probleemi lahendada?

Kiiret lahendust on Ossinovski sõnul raske oodata. "On ekslik arvata, et paneme riigi poolt mingid protsendid peale ja keeleoskus kohe paraneb," kritiseeris ta varasema valitsuse kehtestatud otsusta õpetada gümnaasiumis 60 protsenti õppemahust eesti keeles.

"Mina isiklikult arvan, et peab alustama altpoolt, varasemate ostuste osas jään eriarvamusele," ütles Ossinovski. Samas möönis ta, et praeguste otsuste valguses tuleb edasi minna. Selleks on kokku kutsustud töörühm, kes analüüsib, kuidas üleminek eesti keelele gümnaasiumi astmes on toimunud. Kuigi töörühm teeb oma kokkuvõtted paari nädala pärast, saab Ossinovski sõnul juba praegu öelda, et on koole, kus üleminek on läinud sujuvalt ja on ka vastupidiseid näiteid.

"Mõnes koolis pole leitud õpetajaid, kes suudaks eesti keeles õpetada ja siis on leitud inimene, kes räägib midagi, mis sarnaneb eesti keelele," kõneles Ossinovski. "Kui liita juurde see, et ka õpilased ise ei oska eesti keelt, siis see hariduslik osa jääb kahtlase tulemusega. Selge on see, et eesti keele oskust tuleb parandada."

Eesti keel teise keelena eksami sel aastal tulemusi kolme aasta tagusega võrreldes ütles Ossinovski, et need ei ole märkimisväärselt muutunud. "See ei ole võluvits, et paneme protsendid peale ja kohe eesti keele oskus paraneb, see nõuab aega ja nõuab ka õpetajaid," tõdes minister.

Ossinovski sõnul tuleb vaadata, kuidas õpetatakse eesti keelt põhikoolis ja arutada kui palju me suudame tagada mitteformaalset keeleõpet. Ta nimetas õpilasvahetust ja keelelaagreid, kuhu tema hinnangul ei ole siiani piisavalt investeeritud.

Keelelaager ja ühes hoones õppimine

"Laagris paraneb eesti keele oskus palju rohkem kui tunnis tuupides," sõnas minister. Teiseks võiksid eri õppekeelega õpilased samas koolis õppida. "Ise alustasin õpinguid Aseri koolis, kus eesti ja vene lapsed õppisid samas majas ja me suhtlesime. See tekitas sisemist lõimumist," meenutas Ossinovski. "Hetkel enamik eesti ja vene noori ei puutu omavahel kooliajal kokku ja sisulist lõimumist ei toimub ning seda ei ole võimalik kompenseerida kunstlike tundidega."

Ossinovski sõnul on siiani kehtinud poliitilisel tasandil paradigma, et taome venelastele eesti keele pähe, siis on kõik korras. See ei ole aga tema hinnangul õige. "Peame lähtuma eesmärgist, et tekkiks rohkem kontakte inimeste vahel," rääkis ta. "Neid kontakte ei ole siiani soodustatud."

Paljudes kohtades tasuks ministri sõnul kaaluda füüsiliselt koolikeskkondade kokku viimist. "Nad võivad ainetundides õppida erinevates keeltes, aga on koos ühes koolimajas," kõneles ta.
"Probleeme tekib muidugi Narvaga, aga näiteks Tallinnas saaks seda keskkonda luua." Ossinovski tõi eeskujuks, et mitmes linnas mitmekeelsed lasteaiad olemas ja need töötavad väga edukalt.

Kooliaasta võiks kesta jaanipäevani

Ühe KUKU raadio kuulaja küsimusele vastates ütles Ossinovski, et kooliaasta pikendamine jaanipäevani on kaalumist väärt mõte. "Eriti kui me vaatame põhikooli viimast astet ja gümnaasiumi, siis laste õppepäevad on äärmiselt pingelised ja võiks küsida, miks juba juuni alguses lapsed koju lastakse," arutles Ossinovski. Tema sõnul võiks kaaluda kooliaasta pikendamist jaanipäevani. "Enne jaanipäeva ei lähe üldjuhul puhkusele ka vanemad ega õpetajad."

Väga suurt revolutsiooni kooliaasta pikkuse puhul korralda oleks ministri sõnul vara ja 1. september võiks ikkagi jääda kooliaasta alguseks.

Õpetajate palk 120 protsenti riigi keskmisest

Ossinovski sõnul võiks olla eesmärk, et õpetajate palk saavutaks mitte riigi keskmise taseme, vaid kõrgharidusega töötajate keskmise palga taseme, mis hetkel on 120 protsenti riigi keskmisest.

"Õpetajate palkadega ei ole seis ülemäära roosiline, praegu on see 980 eurot õppekoha kohta," ütles Ossinovski. "Iga viies õpetaja töötab alla poole koormusega, mis on märkimisväärne ja eriti väiksemates koolides ei saa õpetajad koormust täis ning nende sissetulekud on oluliselt madalamad."

Riik eraldab palgaraha ametikoha kohta ja kohalikud omavalitsused teevad oma otsuseid. Ministri sõnul maksavad paljud oma õpetajatele ka kõrgemat palka, näiteks 1050 ja 1100 eurot.

120 protsenti eesti keskmisest on kõrgharidusega inimest palgad ja see on ka suund kuhu poole peaks liikuma.

"Õpetajate palk ei ole hetkel konkurentsivõimelik ja seda näitab seegi, et õpetajakoolituse ei tule inimesed õppima ja need, kes lõpetavad, lähevad mujale tööle," tõdes Ossinovski, kelle sõnul on murettekitav seegi, et Eesti õpetaja keskmine vanus on 48 aastat.