Eestis tegutsev Singapuri ärimees Sonny Aswani ütles Äriplaani konverentsil, et ta ei näe ühtsust ettevõtjate ja poliitikute vahel ning mõistab ettevõtjaid, kes on mures Eesti tuleviku pärast. Aswani tõi Eestile eeskujuks Singapuri, kus erinevad huvigrupid suudavad töötada ühise eesmärgi nimel.

Windoori omanik Mailis Lintlom oli samuti väga kriitiline Eesti poliitikute suhtes. „Oma haldussuutmatuse matavad riigi esindajad ettevõtjate süüdistamisse. Aga mis juhtub, kui ettevõtja väsib ära. Ettevõtja läheb ära sinna, kus teda austatakse."

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esinaine Kadri Simson on ettevõtjate arvamusega ühtsuse puudumisest riigiga osalt päri, kuid püüab vastutuse veeretada Reformierakonnale.

"Probleemiks on ühtse eesmärgi puudumine. Tänane valitsus on kui klappidega võidusõiduhobune, kelle ainsaks eesmärgiks madalad maksumäärad. Paraku koosneb hea ettevõtluskeskkond erinevatest komponentidest. Ära ei tohi unustada kvalifitseeritud tööjõudu ega korras taristut. Maksumäär võib ka null olla, kuid kui ettevõtja jaoks sobilikku taristut ja vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu piisavas mahus ei ole, siis see ei ole hea ettevõtluskeskkond," kommenteeris Simson Delfile.

Simson ei olnud nõus üldistustega, et poliitikud ei võta ettevõtjate arvamust kuulda.

"Keskerakonna fraktsioonis oleme püüdnud ikka ettevõtjate muresid kuulata. Kui meil käis arutelu käibemaksuaugu vähendamise üle, siis mitmed ettevõtjad pöördusid meie poole, et osades majandusharudes oleks võimalik käibemaksupettuseid vähendada laiendades pöördkäibemaksustamist. Me arutasime seda küsimust fraktsioonis ja esitasime vastavad muudatusettepanekud. Paraku pidas valitsusliit sellist sihitud pettuste ärahoidmist liiga keeruliseks ja kehtestas selle asemel bürokraatliku 1000 euroste arvete deklareerimise kõigile ettevõtjatele," nentis Simson.

Simson arvab siiski, et näiteks töötajate väljavoolu Eestist saavad peale poliitikute pidurdadaja ettevõtjad ise.

"Ma kiidan Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu viimaste aastate initsiatiivi, mille tulemusena on töötasu alammäär viimasel paaril aastal võrreldes eelneva perioodiga arvestatavalt kasvanud, kuid see ei tohi jääda ajutiseks tõusuks. Keskerakond on seisukohal, et alampalka tuleks Eestis tõsta ka edaspidi," ütles Simson.