Jevgeni Ossinovski: sooline ebavõrdsus on ebainimlik, rumal ja ohtlik

 (74)
Jevgeni Ossinovski
Jevgeni OssinovskiFoto: Priit Simson

Täna, 3. märtsil toimub Eesti Rahvusraamatukogus Eestimaa VII Naiste Kongress, mille moto on „Naise sõna loeb“, mille eesmärgiks on pakkuda välja lahendusi välja lahendusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Konverentsil võttis sõna ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Arvan, et olulised probleemid ühiskonnas vajavad avameelset ja võimalikult täpset diagnoosi, sest ilma selleta ei ole võimalik leida lahendusi ega neid rakendada.

Nõnda ka soolise ebavõrdsusega, mille olemasolu ja negatiivset mõju püüab suur osa ühiskonnast vähemalt pisendada, kui mitte eitada. “See on naise enda valik”, “naised ei oska lihtsalt küsida”, “mehed kannatavad ka vägivalla all” ja nii edasi.

Teine osa inimestest irvitab probleemi üle, nimetades seda mingiks sotsiaaldemokraatide poolt leiutatud pseudoprobleemiks. Iga kord, kui ma sellest räägin, on mõni mees, kes hakkab muigama või demonstratiivselt haigutama.

Minu enda hinnang ja diagnoos on lihtne: sooline ebavõrduslikkus on ebainimlik, rumal ja ohtlik. Ebainimlik seetõttu, et ebavõrdsus kätkeb alati diskrimineerimist. See on ükskõik mis alusel ebainimlik, sest kui kedagi diskrimineerida temast mitte sõltuvate grupitunnuste alusel, paneme ta ühiskondlikult konstrueeritud kasti ega kohtle teda indiviidina.

Seotud lood:

Teiseks on see rumal, sest erinevate ühiskonnarühmade vahelised lõhed tähendavad ühiskondlikku ebaefektiivsust. See tähendab seda, et me ei rakenda maksimaalselt kõigi Eesti inimeste potentsiaali. Naiste puhul tähendab see muidugi olulisimalt perekondliku hoolduskoormuse ebaproportsionaalsest langemisest naiste õlule, mis paljusid naisi aastateks tööelust eemale hoiab.

Eesti naised on haritud, targad ja kõrge töötahtega. Jättes nende oskused ühiskonna heaks rakendamata, kaotab Eesti palju. See on rumal.

Ja ohtlik seetõttu, et selle olulisimaks põhjuseks on iganenud soorollid ja sellest tulenevad võimuhierarhiad peredes. Paljud abi järele pöörduvad naised ütlevad, et peksab küll, aga kuhu on mul lapsega lageda taeva alla minna, minu palk on ju nii väike.

Ligi 200 000 naist on elu jooksul kannatanud füüsilise või seksuaalse vägivalla all. Ainuüksi ühel aastal on peksa saanud naisi 15000. Ehkki enamik juhtumitest ei jõua politseini, on moodustavad lähisuhtevägivalla kuriteod ligi kolmandik kõigist vägivallakuritegudest.

Sooline ebavõrdsus ei ole naljaasi. See on ohtlik probleem, mis tekitab valu tuhandetele ja tuhandetele inimestele. Need, kes irvitavad soolise palgalõhe üle, võiksid järgmisel korral mõelda, mille üle nad irvitavad.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare