IMEILUSAD FOTOD ja GRAAFIK: Kas teadsid? Ka Tallinna vanalinnas on puud kaitse all

 (9)

Sel suvel vaatasime üle kõik 52 puud, mis on Tallinnas looduskaitse all, et vaadata milline on nende seisukord. Kaitsealused puud Vanalinnas ja Tõnismäel. Kui varem oleme vaadanud kaitsealuseid puid Nõmmel ja Põhja-Tallinnas, siis see lugu on pühendatud Tõnismäe ning vanalinna puudele. Just siin, Tallinna vanalinnas, kasvab puid, mis on sadu aastaid vanad!

Kõrgetüveline sarapuu (paremal) ja punane tamm (vasakul)

Vasakul: Punane tamm, paremal: Kõrgetüveline sarapuu Foto: Helena Pass


Rahvusraamatukogu pargis ehk Tuvi pargi nurgas peitub kaks kaitsealust puud - kõrgetüveline sarapuu ja punane tamm. Erkrohelist looduskaitsesilti nende juures ei ole, kuid koordinaatide ja tunnuste järgi leiab puud hõlpsasti üles.

Kõrgetüvelise sarapuu (Corylus columa) (pildil paremal) omapäraks on helehall, paksult korgistunud tüvi ja harilikust sarapuust jämedamad oksad. Nagu nimigi ütleb, võib ta sirguda kõrgeks, 35-meetri kõrguseks, kuid meie tingimustes ta hiigelpuuks ei kasva. Sarapuude lehed on suured, karedad, ümarapoolsed ja topeltsaagja servaga.
Seotud lood:

Tal on pikad isasõied (urvad) ja pähklitaolised kõva kestaga viljad. Kõrgetüvelistel sarapuudel kasvab pähkleid niigi hõredamalt ning needki on väiksemad kui harilikul sarapuul. Eestis pole tavaks sarapuupähkleid toota, mujal maailmas on neil magusatööstuses tähtis roll ning Nutella kreemile omane maitse tuleb just sarapuupähklitest.


Punasele tammele (Quercus rubra) (pildil vasakul) tasub külla minna sügisel, sest nagu nimigi ütleb, värvuvad ta lehed sügiseks erkpunaseks.

Loe veel

Eestis on kokku umbes 2000 punatamme, kokku võib Eestis kohata 7-8 liiki tammesid, enamik neist kasvab muidugi botaanikaaedades ja paremates erakogudes. Erinevalt harilikus tammest on punatamme lehtede tipud teravamad, meenutades natuke vahtralehti.


Harilik tamm

Toom-Kuninga 13 Foto: Helena Pass

Harilik tamm ja läätspuu kultivarid (lihtsalt öeldes liigi kultuurne vorm) jäävad Toom-Kuninga tänaval asuva lasteaia hoovi, seega saab neile külla minna alles siis, kui lasteaia suvepuhkus läbi on.Harilik tamm (Quercus robur) on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu.
Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Näiteks on tõrud maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud, teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi.
Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. (Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse korral, suu ja kurgu loputamisel aga vabanetakse suus olevatest põletikest, naha peale määrides aitab lööbeid kõrvaldada, põletushaavu parandada ja jalgade higistamist vähendada.)Hariliku tamme tunneb ära suure ja harulise puukrooni järgi, mis kaugelt vaadates meenutab kera. Jämeda tüve ja hallikaspruuni puukoorega tamme lehed on äraspidimunajad ja mõlemast servast kolme hõlmaga.
Tamme viljaks on tõrud, need küpsevad septembris-oktoobris.Suure läätspuu leinavormi (Caragana arborescens 'Pendula') tunneb ära rippuvate võrsete järgi, mis iseloomustab enamikke leinavorme. Paarissulgjate liitlehtedega läätspuu õitseb mais-juunis, puu õied on helekollased. Enamik läätspuid Eestis kasvada ei taha, kuna meie kliima on liialt niiske.


Hariliku vahtra kultivar – kerakujuline vaher

Hariliku vahtra kultivar (kerakujuline vaher) Foto: Helena Pass


Toom-Kuninga tänaval kasvav kerakujuline vaher jääb paraku erahoovi, kuid seda on kenasti näha ka mööda tänavat jalutades.
Hariliku vahtra kerakujulise kultivari (Acer platanoides 'Globosum') omapäraseks tunnuseks on korrapärane kerakujuline võra, mis teeb ta imetoredaks pargipuuks.


Hariliku tamme kultivar - püramiidtamm

Hariliku tamme püramiidvorm Foto: Helena Pass

Toom-Kuninga tänaval paiknev hariliku tamme püramiidvorm paikneb küll erahoovis, kuid kenasti aia ääres kasvavat tamme kultivari saab üsna lähedalt uudistada.

Hariliku tamme püramiidvormi (Quercus robur 'Cypressoides') tunneb ära kõrge, tiheda, kitsassammasja võra järgi, tal on rohelised, läikivad, nahkjad lehed.

Sügiseti võtab püramiidtamm endale kollase või kollakaspruuni kuue. Septembris-oktoobris valmivad 2-3 cm pikad tõrud.



Hariliku pöögi kultivar (punaselehine pöök)

Hariliku pöögi kultivar Foto: Helena Pass


See punaselehine pöök on küll eramaja hoovis, aga erkrohelise sildikese järgi paistab puu juba kaugelt silma. Punaselehine pöök (Fagus sylvatica 'Atropunicea') on vanim ja tuntuim hariliku pöögi kultivar, selle esmaleid oli 1680. aastal Irselis Zürichi lähedal.Tallinna suurimad ja vanimad pöögid on enamasti istutatud eelmise sajandi alguses ja tunduvalt väiksemad, ümbermõõt 2 meetri ringis.
Nüüdseks ammu linnaga kokku kasvanud suvemõisate haljastuses eelistati siis ilu pärast küll hariliku pöögi punaselehist vormi, mis on meil ka külmakindlamaks osutunud. Lehed on suuremad ja tumepunased puhkedes.

Nagu kõik punaselehised vormid, on ka pöögi punaselehised vormid ilusad punased täispäiksepaistel. Huvitav on tähelepanek, et peale päikselist ja pakaselist talve on punaselehised pöögid kevadel puhkedes palju punasemad.


Hariliku pöögi kultivar - punaselehine pöök

Hariliku pöögi kultivar (Punaselehine pöök) Saksamaa Saatkonna territooriumil Foto: Helena Pass


Sellele pöögipuule paraku külla minna ei saa, sest puu on Saksa suursaatkonna territooriumil turvaliselt luku taga. Õnneks lubati Delfil jäädvustada imekaunist pöögist mõned pildid. Saatkonna töötajad nimetavad puud naljatlevalt Konradiks.

Punaselehine pöök (Fagus sylvatica 'Atropunicea') on vanim ja tuntuim hariliku pöögi kultivar, selle esmaleid oli 1680. aastal Irselis Zürichi lähedal.

Nagu nimigi ütleb, tunneb punaselehise pöögi ära tema lehtede järgi, mis on hariliku pöögi omadest suuremad ja tumepunastes puhkedes. Nagu kõik punaselehised vormid, on ka pöögi punaselehised vormid ilusad punased täispäiksepaistel. Huvitav on tähelepanek, et peale päikselist ja pakaselist talve on punaselehised pöögid kevadel puhkedes palju punasemad.



Huecki pärnad – kaks läänepärna

Harilik pärn (Huecki pärnad) Foto: Helena Pass


Laial tänaval Huecki maja ees kasvavad Tallinna ühed põnevama ajalooga puud. Aastail 1683-1939 oli Lai 29 hoone omanik linna raesuguvõsade hulka kuulunud Huecki perekond.

Versioone puude algusajast on erinevaid - ühe pärimuse kohaselt olevat need istutanud maja külalislahkust kasutanud tsaar Peeter I, teise versiooni järgi istutati need pelgalt mälestuseks tsaar Peeter I visiidist. Kolmanda versiooni järgi võivad pärnad olla istutatud omaaegse Hueckide perekonna valduses olnud hoone 200-aastase juubeli puhul 1883. aastal.
Vanalinnas puuduvad tänavapuud tänini, seega on Laial tänavad asuvad läänepärnad (Tilia × euchlora) kindlasti väärt külastamist.
Pärna tunneb ära tema südamekujuliste ja terava tipuga lehtede järgi. Kännastesse koondunud kollakasrohelised või valkjad õied lõhnavad tugevasti ja on meerikkad.



Kelchi pärn - läänepärn

Kelchi pärn Foto: Helena Pass

Ilmselt kuulsaim kaitsealune puu Tallinnas on Niguliste kiriku juures kasvav Kelchi pärn. Teadaolevalt istutati vaadeldav pärn tollase Niguliste pastoraali hoovile 1680. aastal.

Legend räägib, et selle pärna alla on maetud omaaegne Niguliste kiriku pastor Christian Kelch, kes suri katku ja kes väidetavalt puu omal ajal istutaski.1999. aastal hinnati korba juurdekasvu alusel puu vanuseks 340-350 aastat, seega on see üks Tallinna vanematest, kui mitte vanim puu. 18 meetri pikkune ja 1,3-meetrise tüve ümbermõõduga pärnal on säilinud kaks tüveharu. Tüvi on alaosas pehkinud ja õõnsus on plommitud.Just Kelchi pärna peetakse peamiseks põhjuseks, miks Tallinn 2015. aastal pälvis Euroopa puupealinna tiitli. Kelchi pärn on Lääne-Euroopast sisse toodud lääne ehk Euroopa pärn, millel pole looduslikku kasvuala. Pärnale omaselt on tal südamekujulised, terava otsaga lehed ja kollakasrohelised õied.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare