FOTOD JA GRAAFIK | Saa targemaks! Need on kaitsealused puud Põhja-Tallinnas

 (3)

Millised on Tallinnas kaitsealused puud? Võtsime sel suvel ette ning fikseerisime kõigi Tallinas asuva 52 puu olukorra. Vaata ja saa teada, millele tasub järgmisel korral Tallinnas tähelepanu pöörata. See lugu on pühendatud Põhja-Tallinnas asuvatele kaitsealustele puudele!

Harilik tamm

Harilik tamm Foto: Helena Pass


Tallinnas vanuse poolest kolmas tammepuu kasvab Kopli tänaval olnud trammipeatuse lähistel. Selle enam kui viiemeetrise ümbermõõduga puu vanus on ligikaudu 330 aastat. Ühtlasi on see ka Kopli jämedaim tamm. Hariliku tamme (Quercus robur) tunneb ära suure ja harulise puukrooni järgi, mis kaugelt vaadates meenutab kera.

Jämeda tüve ja hallikaspruuni puukoorega tamme lehed on äraspidimunajad ja mõlemast servast kolme hõlmaga. Tamme viljaks on tõrud, need küpsevad septembris-oktoobris. Tammepuidul, mis on hästi kõva, vastupidav ja kaunis, tulevad tema aastarõngad eriti selgelt esile. Huvitav on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada. Selline puit on eriti hinnatud puidukunstnike poolt.

Seotud lood:

Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu.


Harilik tamm

Harilik tamm Foto: Helena Pass


Loe veel

Üks vanemaid Tallinnas kasvavaid tammesid jääb Balti laevaremonditehase aeda, kuhu ligipääs on piiratud. Kaugelt on erkrohelist looduskaitse märki paista ja õrnalt paistab ka puu ise. Harilik tamm (Quercus robur) on rahvakeeli tuntud ka kui hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm.Ladinakeelse nimetuse eestikeelne vaste on "ilus võimas puu".

Tammede all toimusid ammustel aegadel suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Tamme peeti nõnda tähtsaks ja austusvääriliseks ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks.

Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Hariliku tamme tunneb ära suure ja harulise puukrooni järgi, mis kaugelt vaadates meenutab kera. Jämeda tüve ja hallikaspruuni puukoorega tamme lehed on äraspidimunajad ja mõlemast servast kolme hõlmaga. Tamme viljaks on tõrud, need küpsevad septembris-oktoobris.

Hõbevahtra kultivar - lõhislehine vaher

Hõbevahtra kultivar (lõhislehine) Foto: Helena Pass



Süsta tänava korterelamus toimus paar aastat tagasi suur plahvatus, kuid lõhislehist hõbevahtrat see ei seganud ja puu tuule käes helkivad lehed kaunistavad majaesist siiani.Lõhislehine hõbevaher (Acer saccharinum 'Wieri') on sirmja võrakujugaväga lõhestunud lehtedega hõbevahtra sort, mille tunneb ära tänu ta viiehõlmalistele lehtedele, mis on peensaagja servaga ja tipust teravad.

Tuule käes sädelevad need lehed eriti efektselt. Sügisel võtab lõhislehine hõbevaher kollase palitu. Lõhislehine hõbevaher õitseb varakult enne lehtede puhkemist, õied on tal punased ja kollakasrohelised, viljad valmivad juba varasuvel.


Harilik tamm

Harilik tamm Foto: Helena Pass


Kaluri tänava hoovi nurgas kasvab truult hiiglaslik tammepuu, mis torkab juba kaugelt silma. Hariliku tamme (Quercus robur) tunneb ära suure ja harulise puukrooni järgi, mis kaugelt vaadates meenutab kera. Jämeda tüve ja hallikaspruuni puukoorega tamme lehed on äraspidimunajad ja mõlemast servast kolme hõlmaga. Tamme viljaks on tõrud, need küpsevad septembris-oktoobris.


Eesti vanim kasvav puu on 680-aastane Tammelauri tamm Võrumaal, mis on kaheksa meetri ja 21-sentimeetrise ümbermõõduga ühtlasi ka Eesti kõige jämedam puu. Tamme-Lauri tamm on pälvinud Eesti üksikpuudest kõige rohkem tähelepanu, tema kujutis on ka 10 kroonise rahatähe pöördel.


Harilik tamm


Harilik tamm Foto: Helena Pass


Kaluri tänava kortermajade vahel kasvab uhke ja suur tammepuu, mille latv on lähedalasuva mereni paista.

Hariliku tamme (Quercus robur) tunneb ära suure ja harulise puukrooni järgi, mis kaugelt vaadates meenutab kera. Jämeda tüve ja hallikaspruuni puukoorega tamme lehed on äraspidimunajad ja mõlemast servast kolme hõlmaga. Tamme viljaks on tõrud, need küpsevad septembris-oktoobris.
Tammede all toimusid ammustel aegadel suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Näiteks on tõrud maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi.
Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse korral, suu ja kurgu loputamisel aga vabanetakse suus olevatest põletikest, naha peale määrides aitab lööbeid kõrvaldada, põletushaavu parandada ja jalgade higistamist vähendada.Hariliku tamme tunneb ära suure ja harulise puukrooni järgi, mis kaugelt vaadates meenutab kera. Jämeda tüve ja hallikaspruuni puukoorega tamme lehed on äraspidimunajad ja mõlemast servast kolme hõlmaga. Tamme viljaks on tõrud, need küpsevad septembris-oktoobris.


Pensilvaania saare kultivar - kirjulehine pensilvaania saar

Pensilvaania saare kultivar (kirjulehine) Foto: Helena Pass



Kopli tänava hoovis kasvav pensilvaania saare kirjulehine kultivar kasvas algselt hoovis koos sõsarpuuga - teine kirjulehine kultivar on hävinud ja võeti kaitse alt maha 2008. aastal. Nagu nimigi ütleb, on sellel pensilvaania saare kultivaril (Fraxinus pennsylvanica 'Variegata') kirjud lehed, mis on kuni 30 cm pikad, koosnedes 5-9 lehekesest, mis on terveservalised või saagja servaga.
Pensilvaania saar õitseb enne lehtimist. Looduslikult on ta levinud Põhja-Ameerika ida- ja keskosas, kus ta kasvab jõgede orgudes, viljakatel ja huumusrikastel muldadel kuni 10-15 m kõrguse puuna. Võrsed on tal pruunikashallid ja viltjaskarvased.


Must pappel

Must pappel Foto: Helena Pass


Soo tänava alguse haljasalal kasvab uhke ja jämeda tüvega must pappel, mis trammiteede ehitusest ennast sugugi häirida ei lase. Papleid peetakse maailmas ühtedeks vanemateks õistaimedeks, ja must pappel (Populus nigra) on oma perekonnas kõige pikaealisem. Seepärast öeldakse naljatades musta papli kohta haljastusmaastiku dinosaurus - üksikud suured ürgsena näivad isendid on veel elus, kuid ükskord surevad nad paratamatult välja, järglasi saamata.
Musta papli tunneb ära hallikuspruuni koore järgi, mis vanemaks saadeks muutub peaaegu mustaks. Lehed on kolmnurkselt munajad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Vanarahva uskumuste kohaselt aitas musta papli punga viinaga võidelda maohaiguste ja kõrge vererohu vastu.

Virgiinia kadakas

Virgiinia kadakas Foto: Helena Pass


Soo tänaval kasvav virgiinia kadakas jääb küll maja taha sisehoovi, kuid pererahvas lubab lahkelt kadaka ilu piltide näol jäädvustada. Virgiinia kadakas (Juniperus virginiana) on pärit Põhja-Ameerikast, kus ta kasvab kuni 30 meetrini, meil Eestis on ta pigem põõsakujuline. Virgiinia kadaka puidust valmistatakse pliiatseid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare