„Eesti jalgpall ja korvpall on kihvt, seda tuleb üle kanda ja seda peab nägema, aga seda ei pea tegema rahva raha eest kinni makstud ringhääling,“ ütles ringhäälingunõukogu liige Igor Gräzin Delfile.

Gräzin rääkis, et on juba aastaid tagasi võetud kurss sellele, et rahvusringhääling, mis toimib maksumaksja raha eest, ei tegele ärireklaamiga.

Selleks on tema sõnul kaks põhjust. „Esiteks ei sobi see ideoloogiliselt,“ rääkis Gräzin. „Rahvusringhääling on puhas informatsiooni edastamise koht, kuhu kommertsreklaam ei sobi olemuslikult. Ja teiseks kujutab reklaami edastamine väga toorest turumoonutust ehk ta on suunatud ettevõtluse vastu eraringhäälingus.“

„Me konkureerime riigina omaenese inimeste vastu, kes tegelevad reklaamiga,“ ütles Gräzin ja lisas, et see on ka vastuolus Eesti põhiseaduslike alustega.

Keelu kehtestamine pole seni õnnestunud

Gräzini sõnul mäletab ta samal teemal arutelu juba 2005. aasta sügisest. „See on veninud uskumatult kaua,“ tunnistas ta.

„Väga mitmetel põhjustel on reklaami absoluutse keelu kehtestamine seni olnud raske,“ rääkis Gräzin. „Küll on mure selles, et keegi tahab väga üle kanda vuti MMi ja me oleme aastast aastasse teinud erandeid.“

Nüüd aga on Gräzini sõnul asi nii kaugel, et ringhäälingunõukogu tasane ja viisakas sõnum ei ole kohale jõudnud ja tuleb anda otsustav keeld sponsorreklaamile.

„Jälle tulevad palved sponsorreklaami lubamiseks ja nüüd me oleme selle piir juures, kus viisakas jutt peab muutuma kauboi jutuks,“ kõneles reformierakondlasest riigikogu liige. „Kauboi teeb nii – tõmbab oma tereva saapaninaga liiva sisse joone ja ütleb: siit saadik ja mitte enam.“

Gräzini sõnul oleks parim variant, kui ringhäälingunõukogu jõuaks algatada ka vastava seaduse, mis keelaks täiesti igasuguse kommertsreklaami rahvusringhäälingus.

Samas möönis ta, et alati jäävad väikesed erandid ja tõi näiteks Viini uusaastakontserdi, mida toetab Rolex ning Hennessy uusaastakontserdi. „Aga need ei ole reklaamid Eesti turu mõttes,“ ütles ta lisades, et näiteks Rolexi jaoks ei ole Eesti otsustav turg.

Televaataja jaoks ei tähenda see mitte midagi

Gräzini sõnul ei tähenda sponsorreklaami keelamine televaataja jaoks muud, kui seda, et täpselt samu võistlusi näeb edaspidi mõnelt erakanalilt, tõsi – pikemate reklaamipausidega. „ETV jaoks tähendab see seda, et suurvõistlused kolivad teistesse kanalitesse,“ rääkis ta. „See ongi meie eesmärk, me tahamegi sponsorreklaamist lahti saada.“

Üle-üldse peaks rahvusringhääling Gräzini sõnul palju rohkem üle kandma laste- ja noortevõistlusi ning rahvasporti. „Rohkem peaks näitama seda, kuidas poisid majade vahel litrit taovad, kõiki neid ümber järve jookse ja naistekandmist. „Erakanalid seda üle kanda ei saa, sest selleks puudub neil raha,“ selgitas Gräzin. „Me lähtume ju ka sellest, et Kalevipoega peab trükkima ka siis kui ta pole loetavamate raamatute esikümnes.

ETVs ei pea olema reklaami

„Me peame vaatama ja näitama Eesti kultuuri ja sporti ilma reklaamita,“ kõneles Gräzin. „Aga profisport, mis on kommertsliku iseloomuga ja kus liiguvad suured rahad, seda me ETVs ei pea üle kandma.“

Gräzin möönis, et kindlasti mitte ei ole ringhäälingunõukogu kõik liikmed ühel meelel. Ka seni on nõukogus iga sponsorreklaami taotluse puhul tekkinud küsimus, kas see erand on põhjendatud ja seni on need erandid läbi läinud Gräzini sõnul sellise alatooniga, et „olgu see viimane kord“.

„Nii teravalt pole see küsimus veel üleval olnud,“ ütles ta. „Võib-olla jääb pooleaastane üleminekuaeg. Aga me tahame selle keelava otsuse teha enne, kui koguneb uus nõukogu. Praegune nõukogu lõpetab tegevuse mais.“