Valitsus teatas, et Eesti jaoks on oluline, et tippkohtumine kinnitab alliansi ühtsust ning sõjalist valmisolekut. NATO peaks olema suuteline ellu viima kõiki oma kolme põhiülesannet – kollektiivkaitse, kriisiohje ning koostöine julgeolek.

Eesti jaoks on tippkohtumise põhiteemaks NATO heidutushoiaku ning kollektiivkaitse tugevdamine. Valitsuse seisukoht on, et NATO peab olema valmisolekus ja reageeriv. Reageeriv tähendab, et NATOl on ühelt poolt olemas tugev sõjaline heidutushoiak, seal hulgas õiged väed, õiges kohas, õigel ajal, ning teiselt poolt tõhus poliitiline otsustavus.

Eesti tahab, et NATO jätkaks õhuturbe tugevdamist Ämari lennuväljalt, suurendatud mereväe hoidmist Läänemerel, regulaarseid luuerelende, NATO sõjalise juhtimisstruktuuri tugevdamist ja kaitseplaanide ülevaatamist senikaua, kui see on sõjaliselt ja poliitiliselt vajalik.

Lisaks sellele peaks NATO kohandama oma üldist sõjalist ja heidutushoiakut pikaajaliselt vastavalt uuele Euroopa julgeolekuolukorrale. Sellest tulenevalt on Eesti seisukohast vajalik kiita heaks NATO kollektiivkaitse ja heidutusvõime pikaajalised meetmed.

Tippkohtumine annab võimaluse anda hinnang NATO operatsioonile Afganistanis ning leppida kokku edasistest NATO tegevustes Afganistanis. Kohtumisel Ukraina riigipeaga kavatsetakse kinnitada toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Eesti on valmis panustama Ukraina kaitsereformide elluviimisesse.

Walesi tippkohtumise delegatsiooni juhib peaminister Taavi Rõivas. Lisaks osalevad välisminister Urmas Paet, kaitseminister Sven Mikser ning kaitseväe juhataja Riho Terras.