Tallinna elanikest on 55 protsenti eestlaseid, ometi valitseb pealinna juba pikalt Keskerakond, mille toetajate seas on ülekaalus venekeelsed inimesed. Eesti poliitika on tugevalt rahvuslik poliitika ja kusagil pole see õigem kui Tallinnas, mis on rahvuslikult üsna pooleks jaotunud. 2009. aasta kohalike valimiste ajal toetas Keskerakonda 53,5 protsenti hääletanutest, mis andis neile mugavalt üksi valitsemist võimaldava absoluutse ülekaalu.

Milline on olukord enne oktoobris toimuvaid uusi kohalikke valimisi? Veebruari alguses Tallinna linnavalitsuse tellimusel valminud Faktum & Ariko uuring näitab, et Keskerakond võidab uuesti 52 protsendi valijate toetusega. Keskerakonna ülekaal on aga nii napp, et kaotuseks pole palju vaja.

Miks on Keskerakond praegu võidu kursil?

Sest tasuta ühistransport suurendas Keskerakonna toetust eestlaste seas, aidates Keskerakonna napilt üle künnise. Kui eelmisel aastal oli Keskerakonna toetus eestlaste seas kogu riigis keskmiselt 12 protsenti, siis pärast tasuta ühistranspordi sisseviimist tõusis see mitu protsenti. Tallinna elanike seas tehtud Faktum & Ariko uuring näitab, et Tallinnas toetab Keskerakonda 18 protsenti eestlastest. Kokku annab see 52 protsendi suuruse toetuse, võrreldes augusti 50-protsendilise toetusega.

Ent tasuta ühistranspordiga kaasneb üks oht Keskerakonnale, mis võib nende ainuvõimule ohtlikuks saada. Kui mitte nendel, siis järgmistel valimistel.

Tasuta ühistransport suurendab eestlase osakaalu linnarahva seas

Pärast viimaseid kohalikke valimisi alustas Tallinna linnavõim agressiivset kampaaniat, et värvata mujalt Eestist uusi linnakodanikke. Lisaks linnaeelarve täitmisele pidi kasvav tallinlaste arv tõestama, et Keskerakonna poliitika on õige ja meeldib inimestele.

Keskerakonna õnnetuseks on väljaspool Tallinna elavad inimesed 75 protsendi ulatuses eestlased, kelle seas toetus Keskerakonnale on väike. Järelikult kallutab eestlaste osakaalu kasv tallinlaste seas kaalukaussi Keskerakonna vastu.

Eestlaste osakaalu kasvu tähtsuse mõistmiseks tuleb natuke selgitada, kuidas pannakse paika valijate nimekiri mingis omavalitsuses. Andmed eestlaste ja venelaste osakaalu kohta on pärit statistikaametist. Valijate nimekiri pannakse kokku aga rahvastikuregistri andmete põhjal, mis pole avalikult kasutamiseks ja mille andmed ei kattu täielikult statistikaameti andmetega.

Eeldame aga, et aastal 2009 oli rahvastikuregistris eestlaste ja mitte-eestlaste osakaal Tallinna linnas valijate seas sama, mis statistikaameti andmetel, ehk eestlasi oli 55 protsenti.

Kahtede valimiste vahepeal on Tallinna elanike arv rahvastikuregistris kasvanud 19 000 inimese võrra, sellal kui statistikaameti andmetel Tallinna tegelik rahvaarv oluliselt muutunud pole. Eeldame, et uutest registrijärgsetest linnakodanikest on jällegi kolmveerand eestlased. See tähendab, et Tallinna valijatest on 1. märtsi seisuga eestlasi 56,4 protsenti ja mitte-eestlasi 43,6 protsenti.

Arvutame nüüd nende protsentide juures välja Keskerakonna toetuse tingimusel, et nad saavad vastavalt Faktum & Ariko värskele uuringule 87 protsenti venelaste ja 18 protsendi eestlaste toetuse. Keskerakond saaks 48,9 protsendi valijate toetuse.

SDE, Reformierakonna ja IRLi koalitsioon saaks aga kolme peale kokku 44,7 protsenti häältest. Ülejäänud umbes kuus protsenti häältest lähevad väikestele nimekirjadele, mis linnavolikogusse ei pääse.

Kui eestlaste osakaal Tallinna registreeritud elanike seas suureneb, väheneb järjekindlalt praeguste toetusnumbrite juures ka Keskerakonna toetus. Siiski näitavad arvutused, et kui Tallinna registreeritud elanikkond suureneks veel 40 000 võrra 464 000 inimeseni, neist kolmveerand eestlased, saaks Keskerakond ikka napi võidu 47 protsendi häältega opositsiooni 45,7 vastu. Ilmselgelt peab Keskerakonna ainuvõimu murdumiseks veel midagi juhtuma.

Kui langeks eestlaste toetus Keskerakonnale

Keskerakond vajab Tallinnas võimul püsimiseks vähemalt mingi osa eestlaste toetust. Kui Keskerakonna toetus eestlaste seas langeks 14 protsendini ning Keskerakonna toetamisest loobunud neli protsenti eestlasi hääletaksid valimistel kas SDE, IRLi või Reformierakonna poolt, siis tabaks Keskerakonda napp kaotus, sest nad saaksid 45,8 protsenti opositsiooni 46,9 protsendi häälte vastu.

Kui langeks mitte-eestlaste toetus Keskerakonnale

Kui mängida läbi stsenaarium, mille kohaselt kõik muud tingimused jäävad samaks, aga venelaste toetus Keskerakonnale langeb 82 protsendile ja need viis protsenti lähevad praegusele opositsioonile, siis tabab Keskerakonda kaotus, sest nad saaksid 45,9 protsenti opositsioonierakondade 46,8 protsendi vastu.

Kui kõik valijad koonduksid kõik suurte erakondade taha

Eestlaste häältest läheb Tallinna tellitud küsitluse kohaselt üheksa protsenti raisku, sest need antakse nimekirjade poolt, mis linnavolikogusse ei pääse. Kujutame nüüd ette, et kõik need üheksa protsenti hääletavad tegelikult kas SDE, IRLi ja Reformierakonna poolt. Keskerakonna toetus eestlaste seas jääks 18 protsendi peale.

Sellise stsenaariumi korral saaksid opositsioonierakonnad 49,7 protsenti häältest Keskerakonna 48,9 protsendi vastu.

Mitte-eestlaste häältest läheks kaotsi viis protsenti. Kui nad kõik hääletaksid Keskerakonna poolt, kasvaks Keskerakonna toetus 50,3. Seega, kui kõik väikeste nimekirjade poolt hääletada kavatsevad venelased hääletaksid Keskerakonna ja eestlased kolme opositsioonierakonna poolt, saaks Keskerakond ülinapi võidu.

Kui eestlaste valimisaktiivsus ületaks venelaste oma

Seni on Eestis toimunud valimistel eestlaste valimistel osalemise protsenti olnud natuke kõrgem kui venelastel, kuigi see erinevus on viimastel valimistel vähenenud ja viimaste kohalike valimiste ajal kasvas valimisaktiivsus kõigi rahvuste seas peaaegu võrdseks.

Oletame, et hääleõiguslikest venelastest käib valimas 60 protsenti ja eestlastest 68 protsenti inimesi, kõik muu jääb samaks. Sel juhul saaks opositsioon 50,2 ja Keskerakond 49,8 protsenti häältest. Tuleb küll märkida, et nii suur erinevus valimisaktiivsuses on ebatõenäoline.

Kokkuvõtteks - Keskerakond on teel napi valimisvõidu poole

Pool aastat enne kohalikke valimisi on Keskerakond Tallinnas teel uue absoluutse enamuse poole linnavolikogus. Mõistagi võib poole aasta jooksul veel väga palju juhtuda.

Tallinna opositsioonierakonnad pole välja käinud veel ühtegi linnapeakandidaati, pole valimislubadusi ega mitte mingit kampaaniat. Keskerakonna kampaania ehk tasuta ühistransport tegi oma töö ära juba aasta alguses. Kui nüüd opositsioonierakonnad võtavad jalad kõhu alt välja ja hakkavad tööd tegema, siis võib Keskerakonna napp ülekaal mureneda.

Rahvustundel põhinev poliitika on visa ning aeglaselt muutuv kaevikusõda, kus ka suure pingutuse tulemuseks on vaid väikesed võidud. Keskerakonna jaoks on väga oluline hoida oma toetust eestlaste seas, sest just eestlaste koondumine opositsioonierakondade taha ja eestlaste ennustatavalt natuke kõrgem valimisaktiivsus võib Keskerakonna Tallinnas sügisel ainuvõimust ilma jätta. Siinjuures tuleb arvestada eestlaste pigem natuke kõrgemat valimisaktiivsust ja ja seda, et Keskerakonna toetus eestlaste seas oli aasta alguses kõrgem kui viimasel ajal keskmiselt. 

Venelased seevastu toetavad ülekaalukalt Keskerakonda. Keskerakonna toetus on venelaste seas nii kõrge, et selle oluline kasvatamine pole enam reaalne, eriti kuna mitte-eestlaste seas on ka teatav hulk soomlasi, muid lääneeurooplasi, grusiine, tšetšeene ja teisi rahvuseid, kelle peal venekeskne poliitika ei pruugi töötada. Samas on ka opositsioonierakondade lootus saada venelaste hääli üsna tühine, tõenäoliselt peavad pettuma ka sotsid.