“Ajateenistusse kutsutavate arv tuleneb sõjalise kaitse arengukavas ette nähtud reservüksuste ette valmistamise plaanist ja ajakavast. Kaitseväe peastaap arvutab välja üksuste ette valmistamiseks vajaliku ajateenijate arvu, samuti arvestatakse juurde teatav ülekate, kuna üksus peab pärast ajateenistuse lõppu olema teatud arvu aastaid reservis ning alati on üksikuid väljalangejaid — kas tervislikel või mingitel muudel põhjustel,” selgitas Delfile kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem vanemleitnant Ingrid Mühling.

“Alati arvestatakse ka tegevteenistuseks kõlbulike kutsealuste üldise arvuga. Esitatud arvud esitab kaitsevägi kaitseministrile kinnitamiseks. Arvestades, et vastavalt sõjalise kaitse arengukavale peab kaitsevägi aastaks 2018 olema ette valmistanud 25 000-mehelise reservarmee, võib see arv kasvada vähesel määral veelgi,” lisas Mühling.

Ajateenistusse mitteilmujaid on samuti aastate jooksul vähemaks jäänud. Kui 2007. aastal ei ilmunud kutse peale kaitseressurside ameti ukse taha ligi 7,3 protsenti kutsutuist, siis eelmisel aastal jättis tulemata vaid 3,5 protsenti kutsealustest.

“Kõigi ajateenistusse ilmumata jätnud kutsealuste suhtes algatab Kaitseressursside amet väärteomenetlused ning põhjuseta mitteilmujaid karistatakse väärteomenetluse käigus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut — 1200 eurot või arestiga,” rääkis Kaitseressursside ameti avalike suhete nõunik Ele Rõigas Delfile.