Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Grak ütles Delfile, et Kuressaare kordoni kasutuses on kolm mootorpaati ja kaks sõudepaati, mida saab ka treileril vedada. Saaremaal juhtunud õnnetuse puhul sõitis õnnetuspaika piirivalvetoimkond autoga, haakes sõudepaat - see oli kõige kiirem moodus õnnetuspaika jõudmiseks.
Graki sõnul on Kuressaares ka nn kopteri tugipunkt, kuid sel päeval asus kopter Tallinnas. Helikopterit igaks juhuks kogu aeg Kuressaares hoida poleks Graki sõnul otstarbekas, kuid antud juhul oli kopter vajadusel valmis Tallinnast kohale lendama. Kuna PPA kaasab vajadusel merepäästeks ka vabatahtlikke, olid laupäevalgi abiks vabatahtlikud Muhu merepääste seltsist.
Saaremaal asub Graki sõnul üks kordon ning Kuressaarde on koondunud nii inimesed kui ka tehnika seetõttu, et seal toimub kõige rohkem veeliiklust. Kuressaares on ka merevalvekeskus, mis jälgib Läänemerel toimuvat ning õnnetuste korral juhib päästetöid.
Päästeameti pressiesindaja Arne Kailase sõnul vastutab Päästeamet veepääste eest jõgedel ja järvedel, aga mitte merel. Seetõttu pole Päästeametil ka aluseid, mis on mõeldud avamerel kasutamiseks.
Kuigi päästeamet ei vastuta merel ja piiriveekogudel toimuva eest, on terve Eesti peale päästeametil siiski üks rannikuvee kõlbulik paat, mis asub Kuressaares. Üle Eesti on Päästeametil 24 päästepaati ja neist mere ääres asub 9.
Saaremaal toimunud õnnetuse järel soovis siseminister Hanno Pevkur politsei- ja piirivalveametilt ning päästeametilt ettepanekuid olukorra parandamiseks ja erinevate ametkondade koostöö paremaks korraldamiseks.
