Siiri Oviir: Kristiina Ojuland ajab kägu
Reformierakondlasest europarlamendi saadik Kristiina Ojuland väidab Delfis avaldatud arvamusloos, et kui Eestis kehtiks astmeline tulumaks, poleks me saanud eurole üle minna.
Selline avaldus näitab, et Ojuland ei tea, millised maksusüsteemid Euroopa Liidu ja euroala liikmesriikides kehtivad või soovitakse lihtsalt avalikkust eksitada.
Ainus riik euroalas, kus ei kehti astmeline tulumaks, on Slovakkia. Seega 16 euroala riigist vaid ühes pole astmelist tulumaksu. Kõigis ülejäänud 15 riigis, sealhulgas Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, aga ka Skandinaavia riikides kehtib astmeline tulumaks. Kogu Euroopa Liidus pole astmelist tulumaksu vaid mõnes üksikus uues Ida-Euroopa liikmesriigis nagu näiteks Eesti, Läti ja Rumeenia.
Huvitaval kombel on just astmelise tulumaksuga riikides majanduslik olukord märksa parem kui proportsionaalse maksusüsteemiga riikides. Näiteks kehtib astmeline tulumaks Euroopa Liidu üheks “arengumootoriks” oleval Saksamaal, liberaalses Hollandis, kus tööpuudus on vaid 4,3% (vaesusaste on Hollandis 10%, Eestis aga 20%) ning edukas Põhjala riigis Rootsis (tööpuudus ~7%). Euroopas on astmeline tulumaks ennast mitmekümne aasta vältel igati õigustanud ning johtuvalt sellest pole antud õiglast ja stabiilset maksusüsteemi ka muudetud.
Ühtlasi väidab Ojuland, et astmelise tulumaksuga kaasneks tegeliku maksukoormuse suurenemine. Kõigil nendel inimestel, kes teenivad vähem kui 12 000 krooni, maksukoormus langeb. Need inimesed peavad hakkama vähem makse maksma! Seega valdaval enamikul, täpsemalt öeldes kahel kolmandikul eestimaalastel maksukoormus kindlalt ja oluliselt väheneb.
Meie parempoolsed räägivad pidevalt Eesti ühetaolise tulumaksu eduloost kuid faktid räägivad hoopis teist keelt. Näiteks CIA faktiraamatu järgi langes Eesti majandus 2009. aastal 13,7%, olles analüüsitud 215. riigi seas 210. kohal ehk maailma viie viimase hulgas.
Samuti on väär pidev reformierakondlaste jutt meie madalast maksukoormusest, mis meelitab Eestisse investeeringud ning arendab majandust. Tegelikkuses soodustab praegune maksusüsteem vaid hiigelkasumite väljaviimist Eestist ning arvestades meeletut kaudsete maksude tõusu, siis maksukoormus on hoopis oluliselt suurenenud. Näiteks kõik Euroopa Liidu liikmesriigid (va. Eesti ja IMF-i eeskoste all olev Läti) vähendasid oma käibemaksumäära, rakendades erisusi. Eesti käitus aga vastupidiselt, olles vastuolus Euroopa suunistega, mistõttu kannatavad kõige enam just meie väiksema sissetulekuga inimesed.
