Kristiina Ojuland: Astmelise tulumaksuga oleks me eurost ilma

Eestis viimasel ajal kõlapinda leidnud astmeline tulumaks ei aitaks tuua Eestile majanduslikku edu. Peamine põhjus on selles, et pärast Euroopat tabanud majanduskriisi pole astmeline tulumaks enda vajalikkust ja efektiivsust suutnud ära tõestada.

Kriisi all kannatasid võrdväärselt nii astmelise kui proportsionaalse tulumaksuga riigid.

Selle aasta alguses avaldas Euroopa Komisjon arvamust, et Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid pigem suurendama makse, mis vähendaksid kahjulikke tegevusi, näiteks keskkonna reostamist. Täpsemalt tähendab see tarbimismaksude suurendamist ning otseste maksude vähendamist. Sel suunal on liikunud ka Eesti, kes on tänu oma maksupoliitikale ja sellega seonduvatele tegevustele saanud kiita muu hulgas IMFilt.

Majanduskriisi läbinud Euroopa riigid vajavad stabiilust maksusüsteemis, mitte mõtlematuid ning kiireid muudatusi. Näiteks on vanemad Euroopa Liidu liikmesriigid oma otseseid makse muutnud (kaht suuremat perioodi, 1960-1980 ja 1980-2000, silmas pidades) väga väikses osas. Mitmed riigid on üldist otseste maksude baasi, mille hulka käib ka tulumaks, hoopis vähendanud või tõstnud vähesel määral.

Eesti majandusliku edu aluseks on erasektor, mille arengut astmeline tulumaks halvaks kõige enam. Astmeline tulumaks vähendaks ettevõtlike inimeste motivatsiooni arendada oma senist ettevõtlustegevust, kuna nende tulud väheneksid. Seeläbi kaotaksid mitmed inimesed töö, mis pärsiks kogu riigi majandust, tõstes veelgi tööpuuduse määra. Lisaks sellele lisanduks koormus ka maksude administreerimispoolele, mis muutuks märksa keerulisemaks nii riigi kui ka maksumaksjate endi jaoks.

Tähelepanu väärib ka tõsiasi, et ükski seni proportsionaalse tulumaksuga Euroopa Liidu liikmesriik pole enda maksusüsteemi astmeliseks muutnud. See näitab seda, et ühetasandiline tulumaksusüsteem on töökindel ning stabiilne.

Kahe silma vahele ei saa jätta, et Eesti on Euroopa Liidus olnud ainuke riik, mis astub eurotsooni majanduskriisi ajal. Astmelise tulumaksuga oleks see saavutus jäänud tõenäoliselt täitmata, sest vajalikke kriteeriume polnuks võimalik täita, eriti mis puudutab inflatsiooni kontrolli all hoidmist. Astmelise tulumaksu puhul võib eeldada tarbimise kasvu teatud ühiskonna gruppides, mis omakorda kõrgendab inflatsiooni ohtu.

Eesti on liikunud maksupoliitikas õigel teel ning teeb seda ka praegu. Eesti ei vaja astmelise tulumaksuga kaasnevat tegelikku maksukoormuse suurenemist SKPs, mis paneb kõiki meid maksude maksmisel senisest enam oma kukrut kergendama.