Pigem konservatiivseteks kui riskifondideks mõeldud pensionifondid ei tohiks olla investeerimisvigurite kasvulava. Swedbanki puhul teeb asja muidugi eriti tõsiseks fakt, et kohustuslike pensionikindlustusega liitunute vara paigutati riskantselt juba siis, kui finantskriis oli hoo sisse saanud. Heaperemehelik fondihaldur oleks pidanud ohtu haistma.

Ei ole mõtet spekuleerida, kas Swedbank oleks pea 40 protsenti oma väärtusest kaotanud pensionifondi klientidele tekitatud kahju ka ilma finantsinspektsiooni sekkumiseta heastanud. Praeguseks on olukord selline, et Swedbank on lubanud seda teha ning oma maine huvides tõenäoliselt ka teeb. Olulisem küsimus on, kas juhtunust on ka õpitud.

Swedbank peaks tulevikus arvestama sellega, et kohustusliku pensionikindlustuse varasid on mõtet eriti hoolikalt hoida ning ettevaatlikult investeerida. Pensionifondide kliendid ei ole oma raha pangale kasiinopanganduseks andnud, pealegi puudub nende raha loovutamises ka vabatahtlikkuse element.

Finantsinspektsiooni teretulnud ärksust aga võiks tulevikus näha ka juba ennetavas, valvavas rollis. Hoiatav sõrm on vaja tõsta ning panku võimalike tagajärgede eest hoiatada juba siis, kui finantskriis ei ole veel paisunud maruks, vaid näitab end alles esimeste tuuleiilidena.

Kokkuvõttes loodab Delfi, et pangad teevad edaspidi mõistlikke otsuseid, minemata pöördesse majandustõusu ajal ning peitumata ultrakonservatiivsuse koopasse majanduslanguses. Finantsinspektsiooni ülesanne on neid selles aidata, kui vaja, siis ka karmima käega.