Haldusreformi seaduse kohaselt peab omavalitsuses olema 5000 inimest. Valitsus võib teha sellest erandeid, mistõttu täna tehtigi mitu erandit valdades, kus 5000 inimesest oli puudu vaid napilt. Loksal on inimesi aga nõutust poole vähem.

Samas on Loksa Keskerakonna ustav kants. Viimastel riigikogu valimistel sai Keskerakond seal selge võidu ning kohalikel valimistel sai Keskerakond Loksal 73 protsenti häältest. Ainus opositsioonierakond oli Loksal IRL, mis sai omale ülejäänud hääled.

Haldusreformi tõttu oli küsimus, kas Loksa peaks ühinema Kuusalu vallaga. Huvi selleks polnud kummalgi pool ei omavalitsuse ega rahva seas. Samas oli haldusreformi üheks eesmärgiks liiga väikeste omavalitsuste kaotamine. Teised väikeomavalitsused sundliideti, Loksale tehti erand.

Sundliitmise korral oleks peamiselt venekeelne Loksa muutunud osaks palju suuremast, peamiselt eestikeelsest Kuusalu vallast. Kui võtta viimaste kohalike valimiste tulemused ja panna need ühendvalla konteksti, siis Keskerakonna häältesaak Loksa ja Kuusalu ühendvallas oleks vaid veerand kõigist häältest, sellal kui eraldi oleks Loksal mugav Keskerakonna ainuvõim.

Just Keskerakonna parteipoliitiliste ambitsioonide ja Loksat pikalt valitsenud keskerakondlane Värner Lootsmanni soovidega selgitasid kriitikud tänast otsust Loksat Kuusaluga mitte ühendada.

"Ainus loogiline seletus on Keskerakonna erakondlik huvi Värner Lootsmanni võimukants puutumata jätta. Kindlasti paneb Loksa erand mitmed muud omavalitsused nõutult küsima, miks siis neile erandit ei tehtud ning välistatud pole kohtuasjad," kirjutas oma blogis Andres Herkel.

"Toimetulekuraskustes ja pelgalt 2700 elanikuga Loksa linnale erandi lubamine kõneleb sellest, et põhimõtted ja riigimehelikkus on asendunud parteipoliitiliste mahhinatsioonidega. Erandite tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi seaduse eesmärki ja on solvav kõigi nende omavalitsuste suhtes, kes pingutasid kriteeriumide täitmise nimel," kommenteeris reformierakondlasest endine riigihalduse minister Arto Aas.

Eile Facebookis oli tänast otsust aimanud Aas Loksa asjus veel teravam. "Ei ole seal piisavalt elanikke ja võimekust, pigem võlad ja hädad. Aga Loksa linnapeal, keskerakondlasel Lootsmannil on eriteened partei ees. Ma ei suuda mõista, miks SDE ja IRL sellise jamaga nõus on?"

Harjumaa omavalitsustes mitmetel ametitel töötanud IRLi poliitik Andres Kaarmann nentis samuti juba eile Facebookis, et otsus on tehtud. "Tegelikult ei selgu see homme, vaid oli ära otsustatud hetkest, kui Keskerakond valitsusse sai. Ratas, Reps ja kogu see seltsimehelik bande on järjekordselt tõestanud, et see valitsus tuleks kiiremas korras pensile saata," kirjutas Kaarmann.

Valitsuse otsust kritiseeris ka Rae vallavolikogu liige Agu Laius (IRL). "Loksalastel tuleks juba enne kohalikke valimisi jalgadega hääletada. Pole mõtet oma maksuraha lasta laekuda suht ebamajanduslikku omavalitsemisse, mille sünd ise juba viitab väljaspool seadust olemisele."

Otsust kritiseeris eile Facebookis isegi Viimsi keskerakondlasest abivallavanem Oliver Liidemann. "Seda otsust tahaks küll näha! Ning seda põhjendust! Aga kui tõesti selline erand nüüd tehakse, siis mismoodi sundliidetakse ülejäänud? Kõigil siis sisuliselt sama õigus saata valitsus pikalt ja paljud, kes otsustanud liituda, võivad sammud tagasi astuda!"