Brittide lahkumine võib teha Eesti eesistumisaja EL-is pikemaks

Praeguse graafiku järgi peaksid britid võtma 2017. aasta teisel poolel üle Euroopa Liidu eesistuja koha. Aga mis saab siis, kui nad selleks ajaks juba lahkuma sätivad? Pilgud on Maltal ja Eestil.

Põhimõtteliselt jääb Ühendkuningriik euroliitu liikmeks veel kahe aasta jooksul pärast seda, kui Briti peaminister on esitanud avalduse liidust väljaastumiseks ja alustanud lahkumisläbirääkimisi. Euroopa Liitu juhtivatele poliitikutele on see võimalus siiski väga ebameeldiv, kirjutab väljanne Politico. Kui Briti referendumil otsustakse liidust lahkumine, võib neist saada esimene riik, kes oma eesistumisajast vabatahtlikult loobub.

Juuni alguses sõitsid Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri kantseleiülem Martin Selmayr ja komisjoni peasekretär Alexander Italianer Maltale. Väidetavalt olevat kõrged ametnikud Maltat hoiatanud, et saareriigi 2017. aasta esimeseks pooleks planeeritud eesistumine võib venida pikemaks. Järgmine eesistujamaa pärast britte on aga Eesti, kes peaks teatepulga praeguse plaani järgi üle võtma 2018. aasta alguses.

Politico diplomaatidest allikad räägivad kahest võimalusest – üks oleks venitada Malta eesistumisaeg pikemaks, teine oleks tuua Eesti eesistumisaeg lihtsalt ettepoole. Eesti Päevaleht kirjutas juba 8. juunil võimalusest, et Eesti eesistumine võib Brexiti tõttu kesta kauem kui pool aastat.

Praeguseks ei ole ametlikult midagi otsustatud. Euroopa Ülemkogu pressiesindaja rõhutas Politicole, et eesistumisaegade võimalikku ümberjaotamist hakatakse arutama alles siis, kui brittidelt peaks tulema avaldus euroliidust lahkumiseks.