Nimekirjas numbri all 45 olev Babin tunnistas Delfile, et on väga imestunud ja kurb. Alguses arvas ta, et see on nali.

Kas Babin ise oskab pakkuda, miks ta nimekirja sattus?

„Mul oli üks artikkel 2014. aastal juulis: „Hoian sulle pöialt, Novorossija!“ See oli väga emotsionaalne artikkel, ma kirjutasin selle mitte ainult ajakirjaniku, vaid ka inimesena sel ajal, kui minu sugulased Donetskis istusid kuulide all ja üks mu noor sugulane jäi pommitamiste tõttu ilma jalgadeta. Ma ei jäänud ükskõikseks ja ütlesin välja oma arvamuse. Lisaks sellele oli mõni päev enne seda alla tulistatud Malaisia Boeing. Nende sündmuste järel kirjutasin ma väga emotsionaalse artikli, kus ei nõustunud Ukraina võimude poliitikaga,“ vastas Babin.

Mida arvab Babin selle kohta, kes siin Eestis jälgib ajakirjandust, teeb ettepanekuid ja langetab otsuseid selle kohta, keda kanda või mitte kanda ühtede või teiste isikute nimekirja?

„Ma arvan, et Ukraina saatkond. Üleüldse on see minu jaoks uudis – suur ootamatus, ma arvasin, et sellistesse nimekirjadesse satuvad ainult tuntud ajakirjanikud. Aga nende ohtude kontekstis, mis nagu selgus, lähtuvad minust Ukrainale, näib minu, inimese, kes on käinud Ukrainas palju kordi, armastab Ukrainat ja on kirjutanud palju artikleid 2004. aasta sündmuste kohta, sellesse nimekirja kandmine koletislik ebakõla. Mul on Ukraina vastu kõige soojemad tunded, ma arvan, et kui need inimesed, kes minu nimekirja kandsid, tutvuksid minu materjalidega lähemalt, tunneksid nad oma otsuse pärast häbi ja kõrvaldaksid mind kohe nimekirjast. Alguses mõtlesin ma, et see on nali ja mul oli ebareaalsuse tunne,“ ütles Babin.