Venemaa esindaja NATO juures: Balti riikide palve liitlasvägede alaliseks paigutamiseks on rünnak Vene-NATO alusakti vastu

Venemaa alaline esindaja NATO juures Aleksandr Gruško nimetas Läti, Leedu ja Eesti võimuesindajate pöördumist NATO sõjalise juhtkonna poole palvega paigutada nende riikide territooriumile liitlaste sõjaväelasi otseseks kallaletungiks Vene-NATO alusaktile.

„See pöördumine, nagu ka mitmete Balti riikide ja Poola riigitegelaste avalikud üleskutsed USA jõudude alaliseks paigutamiseks sellesse regiooni, on liialdamata otsene ja mitte millegagi põhjendatav rünnak Vene-NATO 1997. aasta alusakti võtmesätete vastu, mis kujutavad endast sõjalise julgeoleku süsteemi lahutamatut osa Euroopas,“ ütles Gruško teisipäeval Interfaxile.

„Olukord on väga tõsine. Võiks arvata, et Euroopas peaks teatama, kui kaugele võib viia mäng sõjaliste musklitega, sealhulgas „rinderiikide“ isehakanud staatusest kahtlasi boonuseid saada püüdvate ülalmainitud riikide selliste „initsiatiivide“ realiseerimine,“ lausus Gruško.

Gruško märkis, et juba sellise pöördumise saatmine iseenesest alusaktiga ühinenud riikide poolt annab tunnistust eesmärgipärasest ja teadlikust valikust julgeoleku tagamise vastasseisudel põhinevate skeemide kasuks.

„Kavatsus on enam kui silmnähtav – anda NATO jõupingutustele sõjalise potentsiaali suurendamiseks „idatiival“ pöördumatu iseloom ja tõmmata Euroopa keskele ületamatu eraldusjoon, mis lammutab Euroopa riikide pikaajalistele huvidele vastava võrdõigusliku ja jagamatu julgeolekusüsteemi aluse enese,“ teatas Gruško.

„Ei ole võimalik mitte näha, et müüdid NATO riikide „kaitsetuse“ kohta „ohu vastu idast“ ja juba tarvitusele võetud meetmete ebapiisavuse kohta on osa lääne ühiskondliku arvamuse töötlemisest järgmise aasta juulis Varssavis toimuva alliansi järjekordse tippkohtumise ettevalmistamise tingimustes,“ rõhustas Gruško.