Deutsche Welle: narkomaania ja HIV on Eestis tiksuvad pommid
Loos räägitakse 24-aastasest Karlist, kes veetis kaheksa kuud rehabiliteerimiskeskuses. Alguses suitsetas ta 12-aastasest saati kanepit ja siis tuli fentanüül. Mustade süstalde kaudu haigestus ta ka HIV-see.
Fentanüül on sünteetiline narkootikum, mis on Eestis väga palju inimesi sõltuvaks muutnud, teatab Deutsche Welle. Fentanüül on valuvaigisti. See on 80 korda kangem kui morfiin ja seda kirjutatakse tihti välja vähipatsientidele. See on äärmiselt sõltuvusttekitav ja selle mõju on suurim süstides. Samuti on fentanüül odav.
Eestis on fentanüül tavalisem kui heroiin, teatab Deutsche Welle.
Räpased nõelad on süüdi enamikus HIV-sse nakatumistest Eestis.
Endine narkopolitseinik Kaido Koplas teab, kui levinud fentanüül on eriti teismeliste hulgas. Kõplase sõnul on ainuüksi Tallinnas üle 10 000 fentanüülisõltlase. Vahet tuleb teha nende, kes fentanüüli suitsetavad, ja nende vahel, kes seda süstivad. Viimased on palju suuremas ohus.
Deutsche Welle rääkis ka Kaur Kenderiga, kes fentanüülisõltlasi aitab. Oma blogis avaldab ta nende lugusid oma eludest. Nad räägivad oma vihast, et valitsus kohtleb neid kurjategijatena.
Eestis on üks Euroopa suuremaid HIV-sse nakatumise tasemeid Euroopas. Praegu on Eestis enam kui 8000 ametlikult registreeritud juhtumit, mis on ligi üks protsent kogu elanikkonnast.
Üks nakatunutest on Jekaterina Voinova, kes sai HIV kaitsevahendita seksi kaudu ja töötab nüüd eneseabiorganisatsioonis. Voinova sõnul on viirusekandjad tervishoiutöötajate jaoks väärtusetud. Naistele avaldatakse näiteks tihti survet, et nad lapsi ei saaks ja aborti teeksid, kui rasedaks jäävad. HIV-positiivseid naisi on isegi sundsteriliseeritud.
Tervise arengu instituudi esindaja Kristi Rüütli sõnul on Eestis praegu käimas epideemia teine faas, kus üha rohkem inimesi nakatub kaitsmata seksi kaudu. Eriti need, kelle partnerid on narkosõltlased. Kui partner on HIV-positiivne ja sõltlane, on nakatumine praktiliselt vältimatu.
Kui hakataks probleemile vaatama kui meditsiinilisele, mitte kriminaalsele, kui hakataks vaatama seda kui humanitaarprobleemi, on olemas lahendusi, mida ainult poliitikud võivad teha, leiab Kender.
Karl ei taha Deutsche Welle teatel aga oodata ega taas sõltuvusse langeda. Ravimid hoiavad tema HIV-d kontrolli all ja nüüd vaatab ta tulevikku.
Karl tahab kuskil uuesti alustada, Saksamaal või kuskil mujal Lääne-Euroopas või Soomes, kus elutingimused temasuguse jaoks oleksid paremad. Eesti on Karli sõnul kõige hullem ja valitsus on ta hüljanud.
Karl teab, et tema HIV-positiivse staatus on alati tema jaoks määrav faktor, kuid ta loodab elada nii normaalselt kui saab ja kui võimalik, mitte Eestis, teatab Deutsche Welle.
