„Küllap siin peab olema realistlik, et Euroopal on praegusel hetkel kaks strateegilist laienemiskohta. Üks neist on Lääne-Balkan ja teine Türgi,“ ütles kohtumisel Soomet esindav Alexander Stubb neljapäeval Helsingin Sanomatele.

Sama meelt on ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes nentis enne kohtumist Bundestagis, et Euroopa Liidu idapartnerlusprogramm ei ole mõeldud Euroopa Liidu laienemiseks.

Euroopa Liidu seest leidub ka sellest erinevaid arvamusi, mistõttu on tippkohtumise reedel avaldatavat ühisavaldust tulnud väga ettevaatlikult koostada. Euroopa Liit on tugevalt lõhenenud selles osas, mida idapartnerluselt õieti tahetakse.

Poola, Balti riigid, Rootsi ja mõned idapoolse Kesk-Euroopa liikmesriigid tahaksid, et Euroopa Liit saadaks sõnumi, et idanaabrite tulevik on Euroopa Liidus.

Kardetakse, et liikmelisusväljavaadete puudumine viib selleni, et idapartnerite soov püsida euroopalikul reformiteel kaob.

Idapartnerluse tippkohtumiselt ei ole loota ka lubadusi Ukraina ja Gruusia taotletava viisavabaduse ajagraafiku kohta. Ukraina ja Gruusia oleksid tahtnud ka selle äramainimist ühisavalduses, aga seda ei ole kavas.

Moldova sai viisavabaduse eelmisel aastal.

„Neis toimub edasiminekuid otsekui vastutasuna. Ehk kui me saame selguse selle kohta, et süsteemid Ukraina või Gruusia poolel toimivad, võime edasi minna,“ ütles Stubb viisavabaduse kehtestamise kohta.