Soome rahvusringhäälingu küsitlus: sisserändajad võiksid tulla Saksamaalt, Rootsist ja Eestist
Soome rahvastik vananeb ja tööealiste arv kahaneb. Soome rahvusringhäälingu YLE internetiküsitlusele vastanud on siiski valmis suurendama sisserännet Euroopa riikidest, kus tööealise elanikkonna osakaal on aga samuti kahanemas.
Suurimad sisserändajate grupid Soomes on pärit Eestist, Rootsist ja Venemaalt. YLE Uutiste tellitud internetiküsitlusele vastajad jätkaksid lähipiirkonna sisserändajate soosimist.
Küsitlusele tuli 3107 vastust. Küsitlus oli avatud kõigile ning tegemist ei ole esindusliku osaga soomlastest. Siiski annab see viite inimeste suhtumisest töötamise eesmärgil sisserändamisse.
Kolm neljandikku vastanutest ei uskunud, et sisseränne oleks üldse tööjõupuuduse lahendus.
Küsiti ka, millistest riikidest võiks sisserändajaid vastu võtta. Kõigi vastanute peale olid populaarseimad riigid Saksamaa, Rootsi, Eesti, Suurbritannia ja USA.
Pekka Myrskylä jaanuaris koostatud raporti järgi peaks sisserännet Soome kahekordistama, et tööealiste arv samaks jääks.
„Soome tahetakse ju neid Lääne-Euroopa sisserändajaid. Aga Soome ei ole neile kuigi ligitõmbav,“ ütles Myrskylä.
Myrskylä sõnul on ettevõtete rahvusvahelistumise kaudu Soome küll tulnud välismaiseid töötajaid, kuid enamik neist on seal projektipõhiselt ja naaseb hiljem kodumaale.
„Need mainitud Lääne-Euroopa riigid on sellised, et 80 protsenti tulijatest on viie aasta pärast siit läinud,“ nentis Myrskylä.
Neist ei ole püsivat abi ka seetõttu, et tööealise elanikkonna osakaalu langus on üleeuroopaline nähtus.
Küsitlusele vastanud said valida 20 riigist kolm. Nimekirja olid valitud riigid, kust Soome on tulnud kõige rohkem sisserändajaid.
Kõige vähem populaarsed olid Iraan, Rumeenia ja Iraak. Näiteks Iraanis oleks aga tööealist elanikkonda piisavalt.
Myrskylä sõnul ei ole tööealise elanikkonna kahanemisele lihtsaid lahendusi, kui ei piisa tahet sisserände suurendamiseks. Kui ka sündivust suudetaks kasvatada, hakkaks see mõjuma pika viivitusega.
„Sel aastal sündinud alustavad tööelu 25 aasta pärast. Neist on kasu alles 2040. aastatel,“ ütles Myrskylä.
