Herkel: senine läbirääkimiste õhustik pole näidanud, et Reformierakond millestki neile olulisest loobuda tahaks
Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles, et tänane kohtumine Reformierakonna esimees Taavi Rõivasega oli meeldivam kui mõned arutelud koalitsiooniläbirääkimiste suures saalis, aga ometi ei paista, et Vabaerakonna eesmärkide saavutamine oleks kuidagi lähemal kui enne.
"Olen kogu aeg olnud positsioonil, et läbirääkimiste juhterakond peaks tegema neid käike, mis on suuremeelsed ja mis loovad õhustiku, kus teised tunnetavad, et nende soovidega arvestatakse. Senine läbirääkimiste õhustik pole näidanud, et Reformierakond millestki suurest loobuda tahaks," nentis Herkel. Seni on Reformierakond valmis tegema vaid väikeseid järeleandmisi.
Koalitsioonikonsultatsioonid Reformierakonna, IRLi, SDE ja Vabaerakonna vahel on toimunud juba poolteist nädalat, aga viimastel päevadel on osapoolte frustratsioon kasvanud, sest osapoolte põhimõttelised erimeelsused on küll ilusti kirja pandud, aga lahendusi pole peaaegu ühelegi sõlmküsimusele.
Seetõttu jäi täna ära konsultatsioonide suur voor, kus igalt poolelt oli viis osalejat ja erakondade esimehed kohtusid omavahel. Herkeli sõnul oli jutuajamine Rõivasega meeldivam kui asjade arutamine suures saalis, kus tal oli mõnikord tunne, nagu põrkaks Vabaerakond oma ideesid arutades vastu seina.
Vabaerakonna jaoks on lahendamist vajavateks olulisteks teemadeks endiselt demokraatia pakett ja maksuküsimused. Vabaerakond soovib tõsta 2-3 protsenti üksikisiku tulumaksu määra, et selle raha eest tõsta madalapalgaliste toetamiseks tulumaksuvaba miinimumi.
Herkel ütles, et tahab enne edasiminekut konsulteerida ka teiste erakondade juhtidega.
Täna kell neli kogunes ka Reformierakonna juhatus, et arutada võimuläbirääkimistel kujunenud olukorra üle.
Vabaerakonna juhatus otsustas eile, et Vabaerakonnale on esmatähtis, et läbirääkimistel jõutakse ühiste arusaamadeni:
) erakondade rahastamise vähendamises ja valimiskuludele lae seadmises;
2) muudes demokraatiapaketi ettepanekutes, näiteks avatud nimekirjad, riigikogu fraktsioonitute liikmete õigused jm;
3) palgavaesuse vähendamises, mis seisneb tulumaksuvaba miinimumi jõulises tõusus, kasutades vähemalt osalt katteallikana üksikisiku tulumaksumäära tõstmist;
4) tööjõumaksude vähendamises viisil, mis ei vähenda haigekassa rahastamist;
5) riigireformi ja haldusterritoriaalse korralduse alustes.
