„Õiguskindluse seisukohast lähtudes ei peaks tegema äsja jõustunud seadustes niivõrd kiireid põhimõttelisi muudatusi, kuid antud juhtum on erandlik. Üks osa inimesi tõttas uut olukorda kuritarvitama, rikkudes sellega nii seadust ennast, kui kahjustades avalikku korda,“ ütles õiguskomisjoni esimees Neeme Suur. „Eelnõuga taastatakse avalikus kohas alkoholi tarbimise üldine keeld, jättes siiski omavalitsustele siinjuures teatud otsustusõiguse.“

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE) muudab 1. juulist kehtima hakanud alkohoolse joogi avalikus kohas tarbimise korraldust ning näeb ette üldise keelu tarbida avalikus kohas alkoholi ja toidugruppi mittekuuluvat joovet tekitavat ainet.

Eelnõu kohaselt võib alkohoolseid jooke tarbida kohas, kus seda müüakse kohapeal tarbimiseks (nt toitlustusettevõttes, majutusettevõttes, etendusasutuses, rahvamajas jm) ning avalikul üritusel või selle piiritletud alal, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks.

Kohalikule omavalitsusele jäetakse eelnõu kohaselt õigus määrata kindlaks kohad, kus on alkoholi tarvitamine lubatud. Seejuures ei tohi alkoholi tarvitada moel, et see häirib teisi.

Eelnõu sisaldab ka kohtade loetelu, kus kohalik omavalitsus ei või lubada alkoholi tarbida. Eelkõige on tegemist laste ja tervise edendamisega seotud kohtadega.

Õiguskomisjon arutas ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE), mille eesmärgiks on samuti keelustada alkohoolsete jookide tarbimine avalikes kohtades. Komisjon ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni eelnõud ning saatis selle 13. novembri Riigikogu istungile ettepanekuga eelnõu tagasi lükata.

Komisjoni hinnangul ei määratle Keskerakonna fraktsiooni eelnõu piisavalt kohaliku omavalitsuse volituste ulatust avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamisel. Samuti pole seal sätet, et alkoholi ei tohi tarvitada teisi häirival moel.