Rahandusminister Ligi ei ole nõus ettevõtjate kriitikaga poliitikute suhtes: mitteusaldamise jutt kõlab lausa virilalt

Eelmisel nädalal toimunud Äriplaani konverentsil kritiseerisid mitmed nimekad Eesti ettevõtjad väga teravalt poliitikuid ja riigi suhtumist ettevõtjaisse ning väitsid, et ettevõtjate ja poliitikute vahel ei ole ühtsust.

Eestis tegutsev Singapuri ärimees Sonni Aswani ütles konverentsil Äripäeva andmetel, et ta ei näe ühtsust ettevõtjate ja poliitikute vahel ning mõistab ettevõtjaid, kes on mures Eesti tuleviku pärast. Aswani tõi Eestile eeskujuks Singapuri, kus erinevad huvigrupid suudavad töötada ühise eesmärgi nimel.

Windoori omanik Mailis Lintlom oli samuti väga kriitiline Eesti poliitikute suhtes.

"Juba paar aastat näeme, et riik ütleb: ettevõtjad, me ei usalda teid. Me peame teid rohkem kontrollima, suurendama halduskoormust. Tegelikult süüdistavad poliitikud meid iseenda haldussuutmatuses. See usaldamatus on jõudnud ühiskonna arvamusliidriteni. Ja sealt jõuab see meie töötajateni. Aga mis juhtub, kui ettevõtja ükspäev ütleb, et ta väsis ära ja läheb tegutsema riiki, kus on ehk kõrgemad maksud, aga kus teda võetakse kui partnerit. Mulle ei meeldi end vastandada riigiga, aga täna tunnen, et eraldume järjest enam," ütles Lintlom Äripäevale.

Reformierakonna liikmest rahandusminister Jürgen Ligi arvates on ettevõtjate kriitika aga liialdatud.

"Ei saa olla kahtlust, et inetusi ettevõtjate aadressil kuuleb poliitikutelt väga harva võrreldes teistpidisega. Peale selle omistatakse poliitikutele sageli ütlusi, mis ei vasta tõele. Meenutan üht hiljutist juhtumit, kust minult saalis küsiti riigi suhtumisest ettevõtjatesse kui kaabakatesse ja ma nalja toonis sõnal sabast võtsin, ringlusse läks see aga justkui minu sõnavara ja hinnanguna. Ma muidugi tean, et ka poliitikud on öelnud inetusi ja tekitanud põhjendamatuid ebameeldivusi, mida on vaja klaarida."

"Ettevõtjatega kohtumisi ei ole ülearu, kuid osaliselt korvavad neid rutiinsed kooskõlastusprotseduurid. Kokkuvõttes on Eesti riik ettevõtjasõbralik, mis isiklike populaarsuste seisukohalt ei ole sugugi iseenesestmõistetav," arvas Ligi.

Ligi ei nõustunud ka hinnanguga, et poliitikud ettevõtjaid ei kuula.

"Et poliitikutel ja ettevõtjatel pole kokkupuudet, pole lihtsalt tõsi. Ettevõtjate pool on aga palju arvukam ja vale mulje võib jääda vaatamata sellele, et Eestis on poliitik palju kättesaadavam kui mujal. Mitteusaldamise jutt kõlab aga lausa virilalt, riik ei saa kõige kiuste loobuda kontrollist ega regulatsioonidest, Eesti on aga bürokraatias siiski tõhusam kui vanad riigid."

"Maksunduses luuakse kõige rohkem tarbetut sappi. Ettevõtjate ja valitsuse suur ühishuvi peaks olema hästi toimiv riik korras rahanduse ja kasvusõbraliku maksusüsteemiga, kus maksuhaldus on võimalikult ladus ja elektroonne. Viimane suur hüpe selles, mis võimaldas petturite arvel laekumisi parandada ja tööjõumakse alandada, sai kriitikalaviini põhiliselt küll ebaausatel motiividel, vaid vähestel tekitas see ajutiselt tõelist koormust," kommenteeris Ligi hiljutist kriitikat käibemaksudeklaratsiooni lisa suhtes, mis tekitas ettevõtjate seas palju pahameelt.

"Teine mu mure maksunduses on, et huvigrupid kisuvad tekki paratamatult enda poole ning pole seda katusorganisatsiooni, kes neile ütleks, et suure pildi rikkumisest tuleks hoiduda. Seal sünnib aga taas juurde legend, et poliitikud ei kuula ettevõtjaid," mõtiskles Ligi.