Soome kaitsepolitsei teatel nuhkis Soome välisministeeriumi järel kaks erinevat riiki
Supo kahtlustab, et mõlemate spionaažijuhtumite taga olid „riiklikud tegijad“. Riike ei nimetata, kuid Soome avalikkuses on kahtlustatud, et rünnakud lähtusid Venemaalt või Hiinast, vahendab Helsingin Sanomat.
„Täpse informatsiooni saamine riigi kohta on keeruline. Ka muidu ei too me avalikustamisseaduse pügalate järgi uurimisobjekte välja,“ ütles kolmapäevasel pressikonverentsil Supo esindaja Antti Pelttari.
Spionaaž on võinud lähtuda ka läänest. USA ajaleht Washington Post kirjutas teisipäeval salajasest kohtuotsusest, mille alusel võib USA rahvusliku julgeoleku agentuur (NSA) Soome valitsuse järel nuhkida.
Supo jätkab mõlemate juhtumite eeluurimist tehniliste üksikasjade väljaselgitamiseks.
Kaitsepolitsei teatas, et sai informatsiooni esimese andmevarguse kohta 2013. aasta algupoolel. Informatsioon tuli kolmandast riigist, võimalik, et Rootsist.
Kahtlustatav spionaaž oli siis jõudnud kesta juba mitmeid aastaid.
Kui supo uuris esimest juhtumit, avastati sellega seoses veel teine, veelgi tõsisem juhtum.
Supo teatel oli see läbiviimismooduselt äärmiselt arenenud ja raskesti avastatav.
Supo teatel on välisministeeriumist varastatud andmete hulk suudetud välja selgitada ja seda on ohtralt.
Pelttari sõnul on spionaaž olnud suunatud ka Euroopa Liidu asjade vastu. Euroopa Liidu dokumente on olnud Soome dokumentide hulgas, kuigi otseselt Euroopa Liidu järele ei ole Soome kaudu nuhitud.
Supo ei suutnud kõiki dokumente ega nende sisu ja iseloomu eristada.
Soome välisministeeriumi riigisekretär Peter Stenlund ütles pressikonverentsil, et varastatud andmete hulgas ei ole salajast või konfidentsiaalset materjali.
„Salajased ja konfidentsiaalsed andmed liiguvad teises süsteemis,“ ütles Stenlund.
Stenlundi sõnul on samasuguse rünnaku ohvriks langenud mitmed Euroopa riigid. Üks selline on Belgia.
Stenlundi sõnul on ründaja saanud oma valdusse materjali, mis on võinud mõjutada erinevaid läbirääkimisolukordi. See on võinud tekitada kahju Soome rahvuslikele huvidele.
„Ükski riik ei ole käitunud nii, et me oleksime avastanud, et nad kasutavad välja nuhitud andmeid ära,“ märkis Stenlund siiski.
