Reinsalu Venemaa õõnestustegevusest: tikku on tõmmatud ja vaadatud, kas midagi põlema lahvatab

Eelmise kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul oli mõne kuu eest tunda katseid õhutada Eestis konflikti eestlaste ja venelaste vahel. Üheks konflikti õhutamise põhjuseks võis tema sõnul olla soov vältida NATO vägede püsivat toomist Balti riikidesse.

Moskva liberaalne politoloog ­Dmitri Oreškin rääkis Eesti Päevalehele, et Venemaa esindajad käisid märtsis Eestis ja Lätis Krimmi-sarnaste aktsioonide korraldamise võimalikkust uurimas. Vene president Vladimir Putini lähikonnast pärit inimesed pidid oma pettumuseks tõdema, et pinnast taolisteks sündmusteks siin pole.

Reinsalu Oreškini juttu ei kinnitanud, küll aga püüti tema sõnul teatud provokatiivsete sammudega Eestis paati kõigutada ja vaadata, kui habras paat on.

"Tikku on tõmmatud ja vaadatud, kas midagi põlema lahvatab, aga sisuliselt pole seda juhtunud," lausus Reinsalu. Ta tõi provokatsiooni näiteks ühe meeleavalduse Vene saatkonna ees. Provokatsioonidega ühiskonna stabiilsust kõigutada ei õnnestunud, sest rahvustevahelise konflikti õhutamisega ei läinud kaasa ei eestlased ega venelased.

Ta oletas, et provokatsioonide eesmärgiks oli takistada NATO vägede Balti riikidesse toomist, aga see ebaõnnestus, sest otsus USA väed Balti riikidesse tuua ja sõdurite tegelik saabumine toimusid niivõrd kiiresti. Tema sõnul ei saa aga välistada ka seda, et ka edaspidi korraldatakse taolisi provokatsioone nagu Hollandi mereväelaste ründamine Lätis Ventspilsis eelmisel nädalal.

Märtsis siseminister olnud Vaher kommenteeris Oreškini väiteid, et Putini korruptiivse režiimi soov on hinnast sõltumata püüda taastada endist Nõukogude Liitu. Sellest tuleb ka nende süsteemne tegevus nn lähiriikides ja pidev pinna sondeerimine.

"Eesti riik ja julgeolekuasutused märkavad regulaarselt Venemaa õõnestus- ja mõjutegevusi meie riigis ning tegelevad nende katsete tõkestamise ja neutraliseerimisega. Selle tõestuseks on kasvõi vähemalt nelja Vene spiooni tabamine Eestis viimase viie aasta jooksul," tõi Vaher välja.

Vene võimudel on pidev soov sekkuda Eesti riigi poliitikasse ja otsustesse, püüdes kasutada selleks siis oma mõjuagente siin või nn kaasmaalastepoliitikat või erinevate huvigruppide kaudu eestivastasuse levitamist.

"Üsna kergemeelne oleks arvata, et Venemaa saadab siia ühekordselt naiivsed tegutsejad või ei suuda üldse hinnata Balti riikides toimuvat. Venemaad heidutab Eestiga seonduvalt ikkagi nii meie liikmelisus NATO-s, meie enda tugev panustamine riigi kaitsevõimesse ja sisejulgeolekusse kui Eesti julgeolekuasutuste hea töö," selgitas Vaher.

Uus siseminister Hanno Pevkur lisas, et Eesti julgeolekuasutused teevad oma igapäevast tööd Eesti põhiseadusliku korra tagamisel korralikult ja ei ole põhjust muretseda, et neile Eesti julgeolekut tõsiselt ohustav informatsioon teada ei ole. EPLi intervjuud Oreškiniga sisuliselt kommenteerida oli tal raske, sest sealne informatsioon oli tema sõnul üsna pinnapealne.