Politseis registreeritud avalike koosolekute nimekirjas on kuvatud, et meeleavaldajad soovivad "juhtida president Toomas Henrik Ilvesele tähelepanu, et Siim Kallasel puudub Eesti rahva mandaat Eesti Vabariigi peaministri kohale asumiseks, kuna te ei ole viimastel riigikogu valimisel kandideerinud".

Selle tarvis on laupäevaks, 15. märtsiks registreeritud Kadrioru lossi ette kahetunnine meeleavaldus.

"Me ei ole nõus selliste manöövritega," ütles üks korraldajatest Maarika Paulman Delfile. "Üritame ikkagi Toomas Hendrik Ilvesele meelde tuletada, et kõrgema võimu kandja on rahvas."

Paulmani sõnul on algatus pärit sotsiaalmeediast ja Kristiina Ojulandiga ei ole sel teemal isegi mitte rääkinud. Kõik meeleavalduse korraldajad osalevad eraisikutena.

Kristiina Ojulandi büroo kinnitas Delfile, et see on Rahva Ühtsuse Erakonna juhatuse liikmete eraviisiline tegevus ja erakond jääb antud küsimuses neutraalseks.

Meeleavalduse korraldajate seas on Kristiina Ojulandi uue parteiga seotud Anita Keivabu ja Maarika Paulman. Samuti on ühe korraldajana ära märgitud Ago Õispuu.

Meeleavaldajad teevad presidendile pöördumise, milles väljendatakse oma muret, et pikalt ametis olnud riigimehed on ära unustanud demokraatia tähenduse.

"Me oleme siin, et tuletada meelde, et Eestis on põhiseadus jätkuvalt kehtiv ja selle kohaselt on Eestis kõrgeima võimu kandjaks rahvas," tuletatakse riigipeale meelde.

Viidatakse, et põhiseadus annab presidendile õiguse esitada peaministri kandidaadiks kasvõi oma naabrinaist, kuid kas tõesti on vaja seda õigust kasutada?

Nad juhivad riigipea tähelepanu sellele, et Siim Kallasel puudub Eesti rahva mandaat peaministri kohale asumiseks, kuna ta ei ole viimastel riigikogu valimistel kandideerinud. Samuti taunivad nad lokkavat tagatoa poliitikat.

"Kas Siim Kallas on tõesti parim peaministrikandidaat? Kui isegi Euroopa Parlamendi saadikud avaldasid Siim Kallasele umbusaldust, siis miks meie peaksime teda usaldama?" küsitakse presidendile esitatavas pöördumises.

"Kuniks ei ole täit selgust VEB Fondi hämaratest tegudest, R-hoolduse manipulatsioonidest, Eesti Panga garantiikirjadega seonduvast, ei saa me riigi juhtimist usaldada sellise isiku kätte."

Meeleavaldajate väitel ei kogune nad selleks, et korraldada riigipööret. "Me ei avalda presidendile survet oma nägemusega uuest peaministrist. Me oleme siin, et avaldada nördimust lokkava tagatoa poliitika üle. Me soovime presidendile teada anda, et Eesti rahvas ei kiida heaks vangerdust, mis on küll juriidiliselt korrektne, kuid moraalselt väär," öeldakse Facbookis levivas pöördumises.

Pärast peaminister Andrus Ansipi tagasiastumist teeb kõige tõenäolisemalt president ettepaneku valituse moodustamiseks just Reformierakonna peaministrikandidaadile Siim Kallasele.

Peaminister Andrus Ansip esitas presidendile lahkumispalve 4. märtsil.

Presidendil on valitsuse tagasiastumise päevast alates aega 14 päeva, et teha valitsuse moodustamise ettepanek uuele peaministri kandidaadile.

Seejärel esitab peaministri kandidaat 14 päeva jooksul riigikogule ettekande valitsuse moodustamise alustest. Riigikogu otsustab avalikul hääletusel peaministrikandidaadile valitsuse moodustamise volituse andmise.

Peaminister esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile kinnitamiseks, presidendil on valitsuse koosseisu kinnitamiseks aega kolm päeva.

Uus valitsus astub ametisse ametivandega riigikogu ees. Sellest hetkest algavad uue ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. President vabastab eelmise valitsuse ametist, mille kohta avaldatakse otsus Riigi Teatajas.