Sotsiaalministeerium liiga hilja käeproteesi saanud poisi juhtumist: teave edasisest ravist peaks tulema inimest ravinud arstilt
Üleeilne ETV saade "Puutepunkt" kajastas lugu nelja-aastasest Markusest, kelle parem käelaba amputeeriti operatsioonijärgse terviserikke tõttu, kui poiss oli kümnekuune. Alles aastaid hiljem sai Markuse ema ajakirjanduse abiga teada, et esimese käeproteesiga oleks poissi tulnud juba üsna varakult harjutama hakata.
Markuse ema hakkas sobiva proteesi leidmiseks asju ajama hoopis Saksamaa kaudu, millega kaasnes ajakulu. Arstid ei hoiatanud teda, et poisile tuleb protees kiiresti leida, et ta sellega harjuks. Samuti ei teavitanud mitte keegi poisi ema sellest, et Tallinnas on sobivad proteesimeistrid olemas.
Hiljuti sai Markus Tallinnas proteesi kätte, kuid oli vahepeal juba oma ühe lühema käega sedavõrd harjunud, et ei võtnud enam proteesi omaks ja nüüd seisab see kapis. Olnuks Markust lihtsa proteesiga kohe harjutama hakatud, saanuks ta täiskasvanuna ehk kõrgtehnoloogilist proteesi kasutama hakata.
Delfi uuris sotsiaalministeeriumilt, mis valesti läks ja kes vastutama peaks. Vastuses tõdeti, et kõnealune ema vajanuks kindlasti tervishoiuspetsialistide või maavalitsuse ametnike nõuandeid ja soovitusi. "Seetõttu on väga olulisel kohal info liikumine – nii spetsialistide omavaheline suhtlus kui ka abivajavale inimesele teabe jagamine," seisis vastuses.
Vastutus arstidel ja ametnikel
Ministeerium leidis ka, et esmane teave peaks tulema patsienti ravivalt arstilt, kuna tema on tervisekahjustusega inimese esimene kontakt. Seda kinnitab ka võlaõigusseaduse pragrahv, mis ütleb, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama võimalike terviserikete kulgemisest, terviseteenuste osutamisega seotud ohtudest ja tagajärgedest ja teistest võimalikest teenustest.
"Kahjuks ei garanteeri seadustes või ravi- ja tegevusjuhistes erinevate kohustuste kehtestamine veel seda, et kõik patsiendid kogu vajaliku teabe kätte saavad. Taoliste juhtumite arutelu avalikkuses ja miks mitte ka otseselt asjaga seotud tervishoiuteenuse osutajaga ehk haiglaga aitab kindlasti kaasa, et info liiguks tulevikus sujuvamalt," leiti ministeeriumist.
"Olulist rolli mängivad ka maavalitsuse ametnikud, kes abivahendite, sealhulgas proteeside osas infot jagavad. Sotsiaalministeerium eraldab igal aastal maavalitsustele raha tehniliste abivahendite soodustingimustel ostmiseks," seisis vastuses.
Viimastel andmetel tegutseb Eestis viis proteese valmistavat ettevõtet.
