"On terve rida riike, kus kriisid jätkuvad ja süvenevad. Võrreldes teiste riikidega on Eesti kriisisituatsioonist välja tulnud, aga pole veel selge, kuidas edasine areng toimub," rääkis Lauristin TV3 uudistesaates "Seitsmesed uudised".

Lauristini hinnangul ei anna ametlik statistika ja paigas eelarve tegelikku pilti eestlaste eluolust. "Peame vaatama, kuidas saame majanduslikku poolt, tervist ja sotsiaalset poolt tasakaalu viia. Formaalne jõukuse kasv ei tähenda, et inimeste elukvaliteet tõuseb," usub professor.

Lauristin usub, et tänu kriisile on inimesed oma väärtuseid ümber hinnanud. "Inimesed hindavad elu headust ehk vähem väliste märkide järgi ja arvestavad rohkem sisemisi väärtusi. See muidugi ei tähenda, et raha teema on maha võetud," sõnas Lauristin.

Lauristini sõnul on suur vahe, kas küsida inimestelt elu paremaks muutumise kohta Tallinnas või Lõuna-Eestis. "Meil on palju nn palgavaeseid. Inimesed käivad tööl ja saavad keskmiselt palka, aga võimalusi on palju vähem kui keskmise palgaga inimestel Euroopas," ütles Lauristin.

Professori sõnul ei peaks riigijuhid iga hinna eest selgitama, kui hästi meil kõiges läheb. "Tuleb vaadata enesekriitiliselt ka neid andmeid, kus meil hästi ei lähe," sõnas Lauristin.