Valdo Randpere uutest võimalikest valimistest: miks karistada ausaid inimesi?
Tuulte pöörisesse sattunud Reformierakonna juhatuse üks liikmetest Valdo Randpere ei arva, et paari suli tõttu peaks korraldama uue üldkogu. "Ma saan aru, et meie poliitilised konkurendid tahaks seda, aga milleks me peame karistama ausaid inimesi," küsis Randpere Delfi usutlusele vastates.
Kas sina kaldud nende poole, kes soovitavad Reformierakonnale uue üldkogu korraldamist või arvad, et sel pole mõtet?
Kui keegi tabab poest varga ja karistab teda, kas ta siis peaks ka poe kinni panema selleks, et kedagi tulevikus mitte varastama ahvatleda? Ja kas avalikkust peaks huvitama vargus ja varas, või see, et patune õigustab ennast sellega, et ta on ennegi varastanud ja teiste varastamisest kuulnud?
Kas Reformierakond peaks tundma mingit lõputut süüd oma viie valskust teinud liikme pärast? Minu arvates võiks erakond antud juhul küll pigem saada tunnustust selle eest, et nii kiirelt, adekvaatselt ja avatult reageeris ning karistas valemängijaid. Või oleks me pidanud neid kaitsma ja varjama hakkama? Vaadates meediakajastusi ei oskagi enam otsustada, et kuidas me käituma oleks pidanud.
Siiski on vaatlejate ja ka su parteikaaslaste seas palju ka neid, kes usuvad enesepuhastuse just läbi uute valimiste. Paljud väga hinnatud juristid lausa kinnitavad, et praegune erakonna juhatus pole legitiimne. Te aga tahate arrogantselt neid mitte kuulata?
Doris Kareva on kirjutanud: „Müts põleb varga peas ja teised saavad sooja“. Täpselt nii on praegu – petised halavad, ähvardavad ja ennustavad petetule allakäiku. Poliitilised konkurendid aga manavad esile variserlikult kaastundlikud näod ning soovitavad Reformierakonnal tingimata kuni kohalike valimisteni tegeleda sisekaemuse ja oma naba uurimisega. Loomulikult saan ma aru, et opositsioon näeks meeleldi, et me kuni valimisteni millegi muuga ei tegeleks, kui erakonna põhikirja juriidilise analüüsi ja uue üldkogu kokkukutsumisega.
Ajakirjandus on antud juhul aga täiesti ära unustanud sündmuste proportsioonid. Tegemist oli ühe MTÜ sisevalimistega. MTÜ võib suures osas otsustada ise, kuidas ta oma valimisi korraldab. Reformierakonna sisevalimised põhinesid aususel ja usaldusel, mitte rangetel turvareeglitel. Viis inimest kuritarvitasid seda usaldust ja said ka karistatud. 71 inimese identiteeti kuritarvitati ja nende ees on vabandatud. 1423 inimest avaldasid ausalt oma tahet ja selle tahteavalduse tulemusel moodustus erakonna juhatus. Kuna suur osa moonutatud häältest anti Kristiina Ojulandi poolt, võib kindlalt väita, et üle 97% antud häältest olid ausad ja moonutamata.
On see ikka päris mõistlik nõuda, et need 97% häält tuleks lugeda tühiseks ning nende andjad peaks uuesti oma tahet avaldama? Miks peaks karistama neid, kes on kõik õigesti teinud?
Reformierakonna Tallinna organisatsiooni juhatus kogunes paar päeva tagasi ja arutas muuhulgas ka antud küsimust. Tallinna organisatsioon on Eesti suurim ja koondab enda alla ligi 3000 Reformierakonna liiget. Juhatus otsustas konsensuslikult, et me ei toeta erakorralise üldkogu kokkukutsumist ega uute valimiste korraldamist. Küll aga soovitame erakonnas moodustada töörühma, mis vaataks üle kõik asjasse puutuvad juriidilised küsimused ning teeks vajadusel ettepanekud erinevate regulatsioonide omavahel kooskõlla viimiseks ning kaasajastamiseks. Ka ei näe Tallinna organisatsioon mingit mõtet kordusvalimiste korraldamiseks sama tehnilise lahenduse abil, mis oli kasutusel siiani.
Reformierakonnas on tegutsenud petturid. Kuidas te siis nende vastu täna ja edaspidi võitlete?
Eks usalduse kuritarvitamine oligi meie jaoks antud sündmuse kõige valusam elamus. Mina mäletan veel lapsepõlvest aegu, kui suvel Saaremaal vanaema juures olles imestasin, et seal keegi uksi ei lukustanud. Kui mindi kodust ära, pandi lihtsalt luuavars põiki ukse ette, et kõik näeks juba kaugelt, et kedagi pole kodus. Sarnaselt toimis ka meie sisevalimiste süsteem. Samamoodi, kui Saaremaale ilmusid aja jooksul vargad ning nende järel lukud ja riivid on siis nüüd meilgi aeg oma süsteemidele turvauksed ette ehitada. Ja kuigi see võib tunduda paratamatusena, ei saa keegi mult ära võtta õigust nostalgitseda nende aegade üle, mil omade tagant ei varastatud.
