Parem pole olukord ka presidendi abikaasa suhtes, mis näitabki lihtsalt, kui võõrandunud on valitsev klann ning rahvas. Evelin Ilves ei saa aru, miks teda tümitatakse, sest ta on ju pikalt proovinud oma nišši leida. Ta ei adu, et kui ta oleks jätkanud oma igapäevast palgatööd, siis oleks rahvas tema suhtes tunduvalt leebem.  

Liiga palju jokke
Ilvese valitsemisaja jooksul on olnud päris mitmeid teravaid momente rahva ja valitsuse vahel. Mitte kordagi ei ole president oma arvamust avaldanud, rääkimata tõsistest tegudest. Samas: ega ta suurt ei saagi ju öelda, sest jokke on lihtsalt liiga palju.

Presidendipaar on loonud endale mõnusa mulli. Kui raha saab otsa, siis skeemitatakse ja joonistatakse juurde. Vabandage, aga minu silmis ei ole kõik need köögimööblid, mis proua pidi välja ostma, ja needsamad kleidikulud midagi muud kui skeemitamine.

Nad pidavat meid esindama. Andke andeks, aga mind esindavad ka need küprokimehed, kes Soome sõidavad; naised, kes võõrsil koristavad ning noored, kes Austraalias bensiini varastavad.

Me oleme nii väike ja eksootiline rahvas, et tavaliselt pole meiega keegi kokku puutunud. Kui eestlane läheb ja varastab võõrsil, siis selle inimese jaoks, kellelt varastati, ongi kõik eestlased vargad. Kui kena või sportlik on meie presidendipaar, ei oma selle inimese jaoks absoluutselt mingit tähtsust.

Palju pappi vile peale
Eesti rahvast esindab kõige paremini väärikas ühiskonnaliige. Inimene, kes läheb võõrsile ja ei tee kodumaale häbi. Selle väärikuse jaoks on vaja haridust ja väärtustamist. Hariduse jaoks meil teadupärast raha ei ole (kõige muu rämpsu jaoks on küll ja küll) ja tavainimese väärtustamisega on meil nii nagu on. Porgandihäälne mõnitamine seda kohe kindlasti ei tõsta.

Toomas on presidendiameti oma kaasaga devalveerinud ja poleks midagi hullu, kui kulude kokkuhoiu mõttes see pulmakindrali koht kaotatakse. Liiga palju pappi läheb vile peale! Ainus president, kellest ka tärkav riik kasu sai, oli Lennart Meri. Tegi ju tema riigi tutvustamiseks palju kogu maailmas... Ülejäänud on ainult markeerijad ning kulutajad.

Olgem nüüd ausad: milleks on meil presidenti vaja. On ta ju ainult lille asemel. Pealegi ei ole tal võimu ja kantselei kulutab maksumaksjate raha, millel oleks ka parem kasutusviis. Kui need rahad saaks kasutatud uute ning tasuvate töökohtade loomisele, oleks sellest riigile rohkem kasu ja rahva elatustasemele aitaks see samuti kõvasti kaasa.

Pidu ja pillerkaar pole jõukohane
Teemat võiks uurida eelarvamustevabalt kuni selleni välja, kas Eesti vajab eraldi peaministrit ja riigipead.

Maailmas on küllalt riike, kus riigipea on ühtlasi valitsusjuht. Tuntuim neist on USA. Kulude kokkuhoid oleks seejuures märkimisväärne, sest presidendi kantselei ülalpidamiseks läheb praegu üle 4,1 miljoni euro aastas. Meie väikeriigile ei ole see pidu ja pillerkaar jõukohane eriti siis, kui sellega kaasneb ühiskonna moraali allakiskumine. Sellest ametist on saanud ahnuse, omakasu, reeturlikkuse sümbol.

Muuseas, president Toomas Hendrik Ilvesel on laene üle 250 000 euro eest, selgub Riigi Teatajas avalikustatud majanduslike huvide deklaratsioonist.

Ajalehed ei valeta, kui kirjutavad Ärma talu korruptsioonist või Evelini riietest-kulinatest, millele kulub igakuiselt üle 900 euro. Või siis presidendi jutt sellest, et me ei tohi suhtuda halvustavalt meie oma haiglatesse, kui ta ise käib ennast hoopis Soomes ravimas. See kõik pole väljamõeldis, millest lehed kirjutavad ja mõistusega inimesed teevad omad järeldused ja annavad ka vastava hinnangu.

Ebaviisakas säutsumine
President vastas Twitteris USA Nobeli-võitjast majandusteadlase Paul Krugmani kriitikale Eesti majandusedu pihta. "Kirjutame millestki, millest me midagi ei tea ning oleme ülbed, üleolevad ja patroneerivad - lõppude lõpuks on nad ju ühed pilusilmad kõik. Ilmselt tähendab kaubanduse-Nobeli preemia, et võid jutlust pidada ka rahandusteemadel ja nimetada mu riiki tühermaaks," kirjutas ta öösel kella kahe paiku oma Twitteri-kontol.

Kas selline säutsumine on viisakas? Lisaks veel öösel pärast pidutsemist Lätis - maal, mida enne presidendiks saamist Ilves väga toorelt halvustas.

Presidendi institutsioon on ohus. Selle kaotamine koos teiste valitsuskärbete ja riigikogu vähendamise või kaotamisega tooks riigikassasse päris suure hulga vabu vahendeid.

Milles asi? Miks seda pole tehtud? Aga seda küsigem juba valijatelt. Meil ju teadupärast olevat rahvas kõrgeim võimukandja?