Reformierakonna valimispettust peab uurima keegi väljastpoolt

Delfi lugeja hinnangul on e-hääletamise puhul Reformierakonna esindaja jutt "sisemise uurimise korraldamisest" halenaljakas.

Tänaval allkirju ja erakonnale liikmeid värbavaid inimesi võiks nimetada poliitšaakaliteks. Enamasti tülitavadki nad neid, kellelt on jah-sõna saamine lihtsam ehk pensionäre.

Ka minu enda vanaema on ühe sellise libeda jutuga värbaja tõttu allkirja andnud paberile, mida, nagu vanemad inimesed sageli, ta korralikult läbi ei lugenud. Hiljem kodus võeti antud inimesega ühendust ning tehti selgeks, et rohkem pole vaja midagi seletada ega uurida, siit majast te enda häälesaagile lisa ei saa.

Üldsegi tundub kogu selline sisekontrollimise temaatika pärast korduvaid alatute võtete päevavalgele tulekut absurdne. Kui võtta näide, et mees ja naine on suhtes. Üks neist kahtlustab, et teine petab ning esitab küsimuse: "Kas sa petad mind?".

Kas tunduks sobilik, kui süüdistatav kostab vastaks: "Oota, ma teen ise sisemise kontrolli. Uurin ja puurin ning siis koostan aruande. Nii on kindel, et mu vastus peegeldab tegelikkust!" Iga mõtlev inimene saab juba siinkohal aru, et suhtepool on petja ning petja enda poolt läbi viidud uurimine tõele kedagi lähemale ei aita.

Seega: kui tekivad taolised kahtlused, et on läbi viidud mitte nii aus tegevus, siis ükski sisekontroll sealjuures lahendust ei too. Liiga lihtne on kõike kinni mätsida või siis poliitilist sorti tõe puhul lihtsalt keegi tähtsuselt madalamal pulgal istuv inimene tanki lükata. Kõik selleks, et pettuste jada võiks samas tempos ja meetoditel edasi kesta.