Hanno Pevkur: olukord hooldusravis muutus minu ministriksoleku ajal märkimisväärselt inimlikumaks
Eelmine sotsiaalminister Hanno Pevkur meenutab, et tema ametisoleku ajal sai hooldusravi arendamisel päris palju ära tehtud ning selle baasil on uuel ministril Taavi Rõivasel hea võimalus valdkonna asju veelgi paremasse korda ajada.
On olemas selline dokument nagu Eesti hooldusravivõrgu arengukava 2004 – 2015. Kas saate öelda, et oma ministriksoleku ajal peeti sellest kavast kinni ning plaanitud arengud toimusid?
Ma vaataks veel natuke rohkem ajalukku ja alustaks arengukava algusest. Kui 2003. aastal oli Eestis hooldusravivoodeid alla 900, siis ainuüksi perioodil 2011. aasta veebruar kuni detsember 2012 renoveeriti Eestis hooldusravi hooneid ligi 800 hooldusravivoodi kohaga, millest ligi 600 olid täiesti uued hooldusravi voodikohad.
Kokku panustatakse hooldusravivõrgu parandamiseks 2011-2014 umbes 40 miljonit eurot ehk üle 600 miljoni krooni, mis on väga suur investeering ja need investeeringud on suunatud üle Eesti alates Peipsiveerest ja lõpetades Kärdlaga.
See näitab, et oleme liikunud hooldusravivõrgu arengukavas kokkulepitud eesmärkide suunas väga jõudsalt just viimasel kahel aastal.
Samas ei saavutatud kahjuks hooldusravivõrgu arengukavas näiteks kokkulepitud eesmärki, mille kohaselt pidid juba 2010. aastal omavalitsused panustama hooldusravi rahastamisesse ligi 50% hooldusravi maksumusest. Kuna omavalitsused ei olnud suutelised inimeste ravi eest tasuma, oli ainuke võimalus hooldusravi kättesaadavuse parandamiseks oluliselt suurendada Haigekassa poolset rahastamist.
Kui 2009. aastal rahastas Haigekassa hooldusravi umbes 15 miljoni euro eest, siis selleks aastaks on eelarve kasvanud juba üle 21 miljoni euro, ehk kasv on nelja aastaga ligikaudu 40 protsenti, mis on kaugelt rohkem, kui teiste raviliikide rahastamise kasv.
Hooldusravist on viimasel ajal palju ajakirjanduses juttu olnud. Kõlavad hääled, et minister Pevkuri ajal oleks pidanud rohkem tegutsema, et olukord inimlikumaks muuta. Mida peate oma ministrikarjääri kõige olulisemateks tegudeks hooldusravi parandamise vallas?
Peangi kõige olulisemaks seda, et olukord muutus viimase paari aastaga märkimisväärselt inimlikumaks. Head ja kvaliteetset teenust ei ole võimalik pakkuda ilma kaasaegse keskkonnata ja hooldusravi keskkond on vaieldamatult viimaste aastatega väga palju muutunud. Kui keskkond hakkas valmis saama, suurendasime oluliselt ka teenusele eraldatavaid vahendeid.
Ja enne, kui pidin oma ametikohustused üle andma, sai sõlmitud ka põhimõtteline kokkulepe tervishoiutöötajate palgatõusuks, kus enim tõusid just õdede, hooldajate palgad. Ehk praeguseks on loodud olulised eeldused kvaliteetse hooldusravi osutamiseks Eestis - taristu on korda tehtud, rahastamist suurendatud ja inimeste palkasid tõstetud. Loomulikult tuleb kõikide nende sammudega edasi tegeleda, aga väga suur osa kvaliteetseks ning inimlikuks hooldusravi teenuseks on loodud.
Kas tunnete, et olete jätnud Taavi Rõivasele hooldusravi korraldamise osas ebaõiglaselt raske koorma kanda ja ehk oleksite saanud ise sotsiaalministrina midagi rohkem ära teha?
Tunnen, et oleme kõikide osapooltega hooldusravi arendamiseks viimastel aastatel väga palju ära teinud ja selle baasi pealt on tänasel ministril hea võimalus olukorra parandamisega jätkata.
Sotsiaalministeeriumis on pädevad inimesed, kes suudavad ka tänasele ministrile väga head tuge pakkuda raskel teel, kus soovid ja nõudmised on alati suuremad kui maksumaksja võimalused.
