Keskerakond: töö lihtsam leidmine aitaks lahkumismõtteid vähendada
Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on Keskerakond Eestist lahkumise probleemiga tegelemiseks mitmeid ettepanekuid välja pakkunud 2010. aasta sügisel. Näiteks algatas Keskerakond siis riigikogus Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu.
"Selle eelnõuga esitasime üheksa meedet, mis soodustaksid kodanike tagasipöördumist ning motiveeriksid Eestisse elama jäämist ja siin töötamist," meenutas Simson.
"Meie hinnangul aitaks lahkumismõtteid vähendada eelkõige see kui tööd oleks lihtsam leida ja seda eelkõige maapiirkondades," ütles Simson.
Simson heitis valitsusele ette, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti valitsus panustanud töökohtade hoidmisse ja loomisse väga vähe ja valdavalt vaid euroraha.
"Töökohtade loomise ergutamiseks on vajalikud erinevad maksusoodustused maapiirkondades tegutsevatele või tegutsemist alustavatele ettevõtetele," tõi ta välja ühe meetme.
"Noorte puhul peame vajalikuks siduda senisest enam kutsekooli õpe ja praktika tulevase töökohaga," nimetas Simson järgmise meetme. "Kui riik maksaks tööandjale palgatoetust kutseõpilaste praktika-aastal ning kutseõppe lõpetanute tööle rakendamisel, muutuksid need noored Eesti tööturul palju konkurentsivõimelisemaks."
Simsoni sõnul on aktuaalne ka mõte anda omavalitsustele võimalus riigi asutatud sihtasutuse poolt tagatud elamumajanduslaenu, mis võimaldaks munitsipaalkorterite ehitamist.
"Arvestades kinnisvaraturu ja eelkõige üürituru kõrget hinnataset ja kasvavaid kodukulusid, oleks ettenägelik asuda välja töötama lahendusi, mis võimaldaksid soodsamalt just noortel peredel oma kodu rajada," ütles Simson.
Simson tuletas meelde hiljutist Tartu Ülikooli majandusteaduskonna tudengi poolt läbi viidud uuringut, millest selgus, et 60 protsenti noortest pooldab maksusüsteemi progressiivsemaks muutmist, et vähendada maksude toel varanduslikku ebavõrdsust.
"Peamiselt liiguvad ju ka inimesed Eestist riikidesse, kus on astmeline maksusüsteem," ei jätnud Simson märkimata Keskerakonna ühte põhilist ettepanekut läbi aastate. "Tundub, et noored tajuvad vajadust "paksema" riigi järele, mis suudab pakkuda ka inimkesksemat lähenemist."
Eesti Päevaleht kirjutas eile, et kui tuhandelt eestimaalaselt küsiti, kas nad on viimase poole aasta jooksul mõelnud kodumaalt lahkuda, siis neist 37 protsenti vastas jaatavalt.
Enamik põhjendas oma lahkumisplaani tööga ning sugugi mitte kõik neist pole verinoored. Arvestades, et kõik lahkumist kaalujad tegudeni ei jõuagi, võib Eestist lahkuda umbes 108 000 inimest.
