Ossinovski võitlus ministeeriumiga: selline varjamine on demokraatlikus riigis põhimõtteliselt lubamatu
Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovksi (SDE) sõnul asus ta haridus-ja teadusministeeriumiga venekeelsete koolide üleminekut eestikeelsele õppele puudutavate dokumentide pärast, kuna saadikule keelduti edastamast avalikke andmeid konkreetsete koolide ja nende peamiste probleemide kohta üleminekuprotsessis. Saadik lubab enne mitte peatuda, kui on vajaliku info saanud.
Ossinovski selgitas Delfile, et kuna eesti keelele üleminek on nüüdseks kestnud üle aasta, siis soovis riigikogulane saada ministeeriumi esmaseid analüüse selle kohta, kuidas esimene aasta erinevates koolides kulges ning millised on tekkinud probleemid ja edulood. Lisaks üldisele ülevaatele soovis saadik aga saada ka konkreetseid koole, et neid seostada konkreetsete probleemidega.
"Paraku keeldusid ministeeriumi ametnikud minule nimetatud teavet väljastamast, põhjendades seda viitega mingisugusele eraviisilisele „konfidentsiaalsuse kokkuleppele“ koolijuhtidega. Kohtuvaidluse käigus muutis ministeerium seisukohta ning väitis, et nõutud teave ei ole registreeritud, mistõttu ei kuulu see avaldamisele," selgitas Ossinovski.
Ministeerium kustutas nõutud teabe
Saadiku sõnul jõudis ministeeriumi esindaja kohtus isegi veelgi kaugemale ning väitis, et koolide konkreetseid nimesid puudutav teave on nüüdseks üldse ära kustutatud. "Tulge ometi mõistusele! Ministeerium on avalik asutus, mis töötab avaliku raha eest avalikes huvides – kuidas saavad selle ametnikud sõlmida õigustühiseid informaalseid kokkuleppeid teiste ametiisikutega, seejärel koguda teavet, mida asjaajamiskorda selgelt rikkudes kusagil ei registreerita ning kui kohtu kaudu teavet nõudma hakatakse, kustutatakse see üldse ära?!," on Ossinovski nõutu.
Ossinovski möönab, et sai küll ministeeriumilt segase nimekirja erinevate koolijuhtide positsioonidest stiilis „mõnes koolis on hea ja mõnes koolis on halb“, aga see on saadiku väitel oma sisult mõttetu, kuna ei võimalda kuidagi hinnata olukorda konkreetses koolis.
"Sellise varjamise tõttu, mis on demokraatlikus riigis põhimõtteliselt lubamatu, puudub riigikogul ja avalikkusel ka objektiivne ülevaade, milline olukord erinevates vene koolides tegelikult valitseb. Varjamise fakt aga juba iseenesest sünnitab kahtlusi ja spekulatsioone, et olukord on valitsuse poolt deklareeritust oluliselt kehvem," leiab Ossinovski.
Lapsed pole milleski süüdi
Põhjus, miks saadik üldse algselt nimetatud dokumentide vastu huvi tundis oli eelkõige selles, et Ossinovski arvates põhineb venekeelsete koolide ümber toimuv arutelu erinevate osapoolte ideoloogilistel dogmadel ning emotsioonidel, mitte reaalsetel faktidel. Seega, et avalik
arutelu sellel teemal oleks konstruktiivsem ja intelligentsem, paluski ta ministeeriumil väljastada kõik uuringud, analüüsid või monitooringud, mis on teostatud seoses venekeelsete gümnaasiumide osalisele üleminekule eesti õppekeelele alates 2011. aastast.
Ossinovski tõi välja, et peamised kitsaskohad eestikeelsele õppele üleminekul on õpetajate ja õpilaste vähene keeleoskus. Samas näeb saadik ka teisi probleeme, nagu omavalitsuste ja koolide suutmatus reforme õigel ajal läbi viia. "Tuleb aga tähele panna, et nii objektiivsete kui subjektiivsete põhjuste puhul ei ole lapsed mitte milleski süüdi. Sundida neid aga läbima gümnaasiumiprogrammi keeles, mida nad piisaval tasemel ei valda, on nende karistamine millegi eest, mille eest nad ei ole vastutavad," leiab Ossinovski.
Nõuab kohtus dokumente
Delfi kirjutas esmaspäeval, et riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE) on asunud halduskohtu kaudu haridus- ja teadusministeeriumiga võitlusesse, et saada kätte dokumendid, mis puudutavad koolide üleminekut eestikeelsele õppele ja mida ministeerium väidetavalt keeldus saadikule andmast.
Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva on Delfile öelnud, et edastas saadikule kogu nõutud info, välja arvatud selle, mis puudutas konkreetseid koole ja nende probleeme ning edulugusid.
"Ministeerium on jätkuvalt seisukohal, et kuna tegemist oli tööprotsessiga ja mitte ametliku järelevalvega, siis jäävad need ministeeriumi töödokumentideks, selline kokkulepe oli eelnevalt sõlmitud ka koolijuhtidega. Liiati on kokkuvõtetes kirjeldusi, mis lisaks kooli nimele sisaldavad ka konkreetsete õpetajate ja õpilaste nimesid, riigikogu liikmele edastatud kokkuvõttes olid konkreetsete näidete puhul kõik nimed eemaldatud," põhjendas Ladva.
Nädala alguses toimunud istungil andis kohus Ossinovskile ja ministeeriumile aega ühe kuu, et jõuda nimetatud asjas kokkuleppele. Saadiku sõnul ei ole ministeeriumist keegi temaga veel võimaliku kompromissi osas ühendust võtnud, kuid riigikogulane ütles Delfile, et on nõus oma kaebuse tagasi võtma ainult siis, kui on vajaliku teabe kätte saanud.
