Riik on tunnistanud kodanikuks üle 40 alusetult passi saanud inimese
Siseminister Ken-Marti Vaher kirjutas sellel nädalal vastuseks riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski küsimusele, et 10. oktoobri seisuga oli PPA tunnistanud kodanikuks 41 inimest ja kaheksa inimese suhtes oli menetlus veel pooleli.
Siseministri andmetel oli seadusemuudatuse jõustumise ajal, 1. augustil PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonnas pooleli 18 Eesti kodaniku kodakondsust tõestava dokumendi kehtetuks tunnistamise menetlust. "Nendest üheksa puhul võis kindlalt eeldada, et need inimesed ei ole Eesti kodakondsust tõendava dokumendi taotlemisel esitanud võltsitud või valeandmeid sisaldavaid dokumente või andnud teadvalt valeandmeid," märkis Vaher Ossinovskile saadetud kirjas.
Siseministri sõnul ei ole ükski seadusemuudatuse alusel Eesti kodanikuks saav inimene sellest keeldunud. Küll aga on politsei- ja piirivalveamet tuvastanud kolme inimese puhul, et nad esitasid kodakondsust tõendava dokumendi taotlemisel võtsitud või valeandmeid sisaldavad dokumendid.
Riigikogu võttis tänavu 12. juunil vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse, mille järgi säilib Eesti kodakondsus kõigile inimestele, kes on riigi vea tõttu saanud alusetult kodaniku passi.
Senini kehtinud seaduse järgi sai kuni 1995. aasta 1. aprillini tehtud ametnike vigu lahendada isikule soodsal viisil, ent pärast seda kuupäeva ekslikult välja antud Eesti kodaniku isikudokumentide puhul seadus seda võimalust ette ei näinud. Nende puhul tunnistati seadusliku aluseta välja antud Eesti kodaniku dokument kehtetuks.
Seadusemuudatuse järgi saavad seaduses nimetatud inimesed isikud uue passi ja isikutunnistuse tasuta, samuti hüvitab riik neile ka need vältimatud kulutused, mis tekkisid näiteks elamisloa, välismaalase passi või naturalisatsiooni korras kodakondsuse riigilõivu maksmisel.
Näiteks 2011. aastal jäid 33 inimest ilma Eesti passita, kuna said selle omal ajal riigi tehtud vea tõttu.
