Mõned kitsalt piiritletud kulutused on erisoodustus maksust vabad ka praegu, kuid reeglina on kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt sellised kulutused maksustatavad erisoodustusena, see tähendab mitterahalise palgana nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga, kirjutab BNS.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu seletuskirjast nähtub, et muudatuste väljatöötamise tingis vajadus võimaldada tööandjatel teha maksuvabalt kulutusi, mis edendaks töötajate tervislikku eluviisi ja vähendaks haigestumist ning vähendaks seeläbi ka kulutusi ravikindlustuse eelarves.

Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sester ütles BNS-ile, et eelnõul on nii oma plusse kui ka miinuseid. "Peamine vastuargument oli see, et see tekitaks ebavõrdsust nende inimeste vahel, kes töötavad ja ei tööta," ütles Sester.

Ebaselge on Sesteri hinnangul ka see, milline on riigieelarvele potentsiaalne kulu ning maksupettuse võimalus.

Eelnõu seletuskirjas seisab, et sotsiaalmaksu laekumine väheneks muudatusega hinnanguliselt 1,405 miljoni euro ning tulumaksu laekumine 0,894 miljoni euro võrra. Sotsiaaldemokraadid lisavad aga samas, et tuginedes konsultatsioonidele tööandjatega oleks valdavalt tegu täiendava kindlustuse ja ettevõtete muude erisoodustustega, nagu esinduskulud ja firmaüritused, mida ei saaks liigitada töötajate tervise huvides tehtavateks kulutusteks.

Eelnõu autorid on veendunud, et ravikindlustusest saadud kokkuhoid ning ettevõtete konkurentsivõime suurenemine kompenseerib erisoodustuselt saamata jääva maksutulu.

Ka Sesteri sõnul on eelnõul selgeid plusse ning seega otsustas komisjon saata selle 6. novembriks suurde saali esimesele lugemisele. "Eelnõuga tuleb veel kõvasti tööd teha, esimese lugemise lõpetamine annab selleks eeldused."

Sarnase ettepaneku on varem esitanud ka Keskerakonna fraktsioon.