Omavalitsused saavad gümnaasiumi rajamiseks 250 000 kuni 6 miljonit eurot

Eelmisel nädalal allkirjastas regionaalminister Siim Kiisler määruse, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel saada toetust eraldiseisvate gümnaasiumide tarbeks.

"Inimesed liiguvad enamasti maakonna piires, mistõttu meie eesmärgiks on tugevdada just maakonnakeskuseid ning luua sinna paljude võimalustega kaasaegsed gümnaasiumid kogu piirkonna lastele," selgitas Kiisler.

Gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest annab riik toetust nende hoonete rajamiseks või rekonstrueerimiseks, kus hakkab või jääb tööle eraldiseisev gümnaasiumiaste. Toetatakse ka nende hoonete ruumiprogrammi kohandamist, kus gümnaasium suletakse ja jääb toimima põhikool.

Toetust ei saa eraldiseisvatesse uutesse või olemasolevatesse õpilaskodudesse või spordihoonetesse investeerimiseks.

Toetuse minimaalne suurus on 250 000 eurot ning maksimaalne suurus 6 miljonit eurot. Projektide rahastamiseks on perioodiks 2007–2013 kavandatud Euroopa regionaalarengu fondist 23 673 933 eurot. Omafinantseeringu määr on 15 protsenti.

Toetust saavad taotleda arvestuslikult vähemalt 540 õpilasega eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks neli Eesti suuremat linna Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva. Teiseks võivad eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks toetust taotleda Kuressaare, Kärdla, Paide, Põlva, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru linn ning Jõhvi ja Rapla vald.

Ülejäänud taotlejatena näeb eelnõu ette vähemalt 10 000 rahvastikuregistrijärgse elanikuga omavalitsuse üksusi, kus on taotluse esitamise hetkeks juba moodustatud eraldiseisev gümnaasium.

Lisaks võib taotleja kaasata projekti partnerina ka sama või naabermaakonna kohaliku omavalitsuse, ümberkorralduste toetamiseks tema territooriumil asuvas põhikooli õppehoones, kus lõpetatakse gümnaasiumihariduse andmine.

Taotlusi projektide rahastamiseks saab esitada taotlusvooru raames. Taotluste tähtpäeva ning toetuseks eraldatavate vahendite mahu kinnitab regionaalminister ning kuulutab välja EAS pärast määruse jõustumist.