“Ka 21. sajandi alguses on NATO kui Atlandi-ülese organisatsiooni ülesanne öelda nii Euroopas kui kaugemal: meie ei nõustu enda liitlaste või ühiseid väärtusi jagavate partnerite survestamisega ja nende valikute mõjutamisega, olgu selleks agressiivne retoorika, relvastuse demonstratiivne paigutamine alliansi piiride lähedale või konkreetne rünnak,” ütles Eesti riigipea, teatas presidendi kantselei.

Ta rõhutas kohtumisel kindral Bartels’iga muret seoses NATO Euroopa liitlaste kaitsekulutuste jätkuva langetamisega. “NATO heidutusvõimele vajalikud liitlaste kaitsekulutused on organisatsiooni usaldusväärsuse küsimus,” ütles Ilves.

Ilves pidas oluliseks, et küberkaitse oleks senisest rohkem lõimitud NATO struktuuridesse nagu kinnitas ka Chicago tippkohtumine. Selleks on vaja ellu viia 2011. aastal vastu võetud NATO küberkaitse poliitika ja vastava tegevuskava.

Eesti riigipea tunnustas NATO erinevaid staape Läänemere piirkonnas edukate õppuste korraldamise eest, millest osa mängivad läbi ka artikkel 5 kohustusi.

“Lisaks NATO nähtavuse tõstmisele aitavad need õppused tagada ka alliansi vägede võimete arendamist ja tihedamat koostööd,” sõnas president Ilves.