Teisipäeval avaldatud arvamusloos teatas märtsi lõpuni Reformierakonna välissekretäri ametit pidanud Meikar, et kandis 2009. ja 2010. aastal Reformierakonna pangakontole 115 000 krooni. Kuna ta keeldus pärast oma loo ilmumist igasugustest kommentaaridest, võib teha vaid oletusi, mis võis olla 1997. aastast Reformierakonna ridadesse kuulunud Meikari sammu taga, kuid oletusi võib teha mitmeid.

1. Võib olla on Meikari käigu taga soov vähendada (ja tuure koguvat skandaali vaadates ilmselt välistada) praeguse justiitsministri ja endise Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali šansse peaministriks saada. Tunnistas ju Andrus Ansip selle aasta veebruaris avalikult, et ta ei soovi järgmist valitsust moodustada. Pealegi on Ansipil seljataga üle seitsme aasta riigi juhtimist, mis on Euroopas harukordselt pikk aeg ning ühel hetkel tuleb ju teatepulk üle anda.

2. Välistada ei saa ka survet Meikarile, näiteks mõnelt ärimehelt. Eesti Ekspress kirjutas juba mitu aastat tagasi, et Reformierakond olla riigikogus Eesti Raudtee taasriigistamise poolt hääletamiseks nõudnud ärimeestelt pooleteise miljoni euro suurust toetust. Ehk tegu võib olla Reformierakonna keerulise skeemiga tulla ise oma mustade pattudega esimesena lagedale.

3. Lõplikult ei saa ka välistada, et praegu Inimõiguste Instituudi nõuniku ametit pidavat Meikarit hakkas piinama südametunnistus, kuid tõenäoliselt pole see peamine motivaator. Ilmselt on oma osa loos ka sellel, et läbi ülestunnistuse saab ta tõmmata tähelepanu probleemidele erakonna sees, mida muul viisil ei õnnestunud lahendada.

4. Võimalik on ka see, et Meikar soovis juhtida oma teoga tähelepanu sellele, et mäda on erakondade rahastamise järelevalve süsteem ja et erakondades toimuv on vaid selle tagajärg. Seda väidet toetavad ka Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia lektor Tõnis Saarts ja endine õiguskantsler Allar Jõks. Teisisõnu – asi pole vaid näiteks Tallinna linnas ja Keskerakonnas, vaid tegelikult on korruptiivsed ka Rahvaliit, IRL ning siiani üsna head mainet hoidnud Reformierakond.

5. Võimalik on ka Meikari kättemaks Reformierakonnale, sest ta süüdistavat partreid selles, et ta ei pääsenud riigikogu uude koosseisu ja kaotas neljakordse Eesti keskmise sissetuleku.

Kogu asja juures on aga kõige kurvem see, et poole aasta jooksul on kolm parlamendierakonda neljast täielikult oma nime määrinud. See näitab kõnekalt, et erakondade rahaasjade kontrollimisest sõltub Eesti riiklik julgeolek, tulevik ja iseseisvus, nagu Meikar kirjutab.