„Sotsiaalministri lubatud palga viieprotsendine kasv tähendaks õdede jaoks kuni 20-sendist tunnihinna kasvu. Arvestades varasematel aastatel toimunud palgaseisakuid ja kärpeid ning inflatsiooni ei ole see kindlasti piisav,“ ütles Eesti õdede liidu president Ester Pruuden.

Kehtiva kollektiivleppe järgi on alates 2008. aastast kehtinud alampalgamäär õele, ämmaemandale ja tervishoiuteenust osutavale spetsialistile 3,83 eurot (60 krooni) tunnis (644 eurot kuus) ja hooldajale 2,11 eurot (33 krooni) tunnis (354 eurot kuus).

2009. aastal kärbiti tervishoiuteenuste hindasid 6 protsendi võrra, mis tõi kaasa õdede palgakärpe keskmiselt 15 protsendi ulatuses. Praeguseks on enamikus haiglates palgakärbe kaotatud, kuid töökoormus on kasvanud ja lisatasude maksmist ei ole taastatud.

„Praegu peaks riik üles näitama tõsist tahet tervishoiutöötajaid motiveerida, sest iga nädal toob õendusjuhtide lauale lahkumisavaldusi ning lahkujate töö jääb aina vähemaks jäävate õdede õlule. Nii haiglate kapitalikulude kui ka haigus- ja töövõimetushüvitiste väljaarvamine haigekassa eelarvest tooks tervishoidu lisaraha. Loodame, et haigekassa jaotamata tulemit kasutatakse tervishoiu hüvanguks, mitte riigieelarve stabiliseerimismehhanismina,“ ütles Ester Pruuden.