Tartu piirkonnavanem Siim Linnard selgitas, et korraldaja soovis koosolekut korraldada juba novembris. „Eestis on keelatud pidada meeleavaldusi, mis õhutavad vihkamist või vägivalda,“ sõnas ta.

Novembri alguses toimus palestiinlaste toetuseks meeleavaldus Tallinnas, kus kasutati Iisraeli riigi ja inimeste suhtes vaenavaid väljendeid ja politsei määras viiele inimesele rahatrahvi. „Selleks, et taolist olukorda ennetada ja veenduda, et avalik koosolek on rahumeelne, soovisime Tartu kogunemise korraldajaga ennetavalt üle käia korraldusega seotud küsimused,“ märkis Linnard.

ERR kirjutas, et korraldajate esindaja Agnes Joyet saatis korrakaitsjatele näiteid kavandatavatest plakatitekstidest, need olid muu hulgas „Muhu saare suurusel alal elab 2,2 miljonit inimest, keda pommitab tuumariik!, „Lõpp tsiviilisikute hukkamisele!“, „Palestiinlastel on õigus elule“ ja „Ära ole genotsiidi/tuhandete tsiviilisikute tapmise vaikiv pealtvaataja“.

Samas märkis Joyet, et kuna tegemist on avaliku kogunemisega, siis ei saa korraldajad ennustada teiste ühinejate toodud plakatitekste.

„Loomulikult küll aga kohe, kui me märkame kellegi plakatil ilmselgelt vägivalda või seadusevastast tegevust õhutavaid tekste, siis palume need eemaldada,“ lubas ta.

Lisaks kinnitas Joyet, et ka korraldajate kindel soov on rahulik kogunemine, mõistlik mõttevahetus ja meelsuse avaldamine.

Korraldaja peab tagama, et koosolek ei õhuta vaenu, kogunemisel on kindlad korrapidajad, kes kohapealse turvalisuse ja koosoleku rahumeelse kulgemise eest vastutavad. Igaühel on Eestis õigus meelt avaldada, kuni see ei riku teiste inimeste õigusi, kinnitas Linnard ja lisas, et politsei ülesanne on veenduda, et need nõuded on täidetud ja võimalike riske ennetada.

„On tavapärane, et politsei kohtub avaliku koosoleku korraldajaga, räägib läbi võimalikud riskikohad, suhtleb turvafirma või korrapidajatega, kes kohapeal korda tagavad. Kaalutlesime koosoleku registreerimist põhjalikult, kuid keelasime selle põhjusel, et meie hinnangul ei olnud korraldaja piisavalt ohte läbi mõelnud ega tegutsenud nende maandamiseks,“ põhjendas Linnard.

Pärast mõningast suhtlust ja kohtumist korraldajatega registreeriti koosolek 2. detsembriks. Selleks ajaks olid Linnardi kinnitusel puudused kõrvaldatud. Ta ütles, et 2. detsembril möödus koosolek rahumeelselt ning rikkumisi seal ei esinenud.