Erki Savisaar: praegune maksusüsteem ei vii Eestit edasi, aastal 2040 pole võimalik pensionegi maksta

Riigikogu keskfraktsiooni liikme Erki Savisaare hinnangul on Eesti majandus juba pikemat aega tupikus — Eesti elanikkond väheneb ja vananeb ning kui maksusüsteemi ei muudeta, siis pole 2040. aastal enam sisuliselt võimalik pensione maksta.

Minu hinnangul on just majandusküsimused need, millega peavad poliitikud kõige enam tegelema. Töötan riigikogus just majanduskomisjonis ning näen igapäevaselt, et praegune maksusüsteem ja ettevõtluskeskkond ei suuda enam Eestit jätkusuutlikult edasi viia.

Poliitikute ülesanne on vastavalt rahva demokraatlikult väljendatud tahtele riiki juhtida, jaotada ümber maksumaksjate käest kogutud raha nii, et haiged saaks ravitud, lapsed koolitatud ja pensionid makstud. Loomulikult ootab rahvas ka seda, et nende maksurahaga suudetakse teha investeeringuid, mis seda raha kasvatavad — pisut utreeritult, aga siiski, oodatakse et ühest eurost tehakse kaks, veel parem kui kolm.

Aga ma näen selgelt, ja julgen ka öelda, et tänase valitsuse juhtimisel majandus enam kusagile ei pürgi, oleme juba pikemat aega tupikus. Tammume pisut ühelt jalalt teisele, aga mingit hoogu sisse ei saa. Muide, samal teemal võttis hiljuti Äripäevas sõna Ahto Lobjakas ning nentis oma artiklis „Kivinenud Eesti”, et majandusest on saanud pelk läbiajamine olemasolevaga. Soovitan seda artiklit lugeda, päris mõtlemapanev.

Praeguse maksusüsteemi ja ühiskonnakorraldusega jätkates pole aastal 2040 sisuliselt võimalik pensione maksta.

Kui mõtleme selle peale, et äsja langetati majandusprognoosi, siis loomulikult suurendab see survet käesoleva aasta riigieelarvele ning tahes tahtmata suurendab ka eelarve puudujääki. Fakt, et prognoos on liialt optimistlik, oli teada juba siis, kui eelarvet vastu võeti, kuid valitsus ei soostunud sellest hoolimata muutma eelarvet konservatiivsemaks. Mina leian, et see on rahva petmine, kui teadlikult võetakse eelarve vastu ülehinnatud prognoosiga. See on vale, ja nii ei tohi teha.

Kui vaatame aga pikemat perioodi kui käesolev aasta, siis kõige suuremaks probleemiks on Eesti elanikkonna vähenemine. Rahvastikuprognooside järgi väheneb Eesti elanikkond aastaks 2040 ligi kümme protsenti, umbes 120 000 inimese võrra (ca 1,19 miljoni elanikuni). Ühtlasi on oodata rahvastiku vananemist ning tööealise elanikkonna veelgi kiiremat vähenemist, mis tähendab, et tööl käijate koormus üha suureneb.

Arengufond ja Rakendusuuringute Keskuse CentAR tegid uuringu, mis näitab, et kui Eesti vanuseline struktuur oleks täna samasugune, nagu see saab olema aastal 2040, peaksime hakkama saama umbes 20 protsenti väiksema sotsiaalmaksulaekumisega. Niisiis on olukord selline, kus pensionikassa on juba täna miinuses, kuid praeguse maksusüsteemi ja ühiskonnakorraldusega jätkates aastal 2040 võimalik maksta kaks korda väiksemat pensioni ehk sisuliselt pole pensione võimalik maksta. See tuleneb väiksema rahvaarvu, suurema hulga ülalpeetavate ja inflatsiooni koosmõjust.

Kõige hullem variant on praegune — kui midagi ei tehta, kartuses, et äkki läheb midagi valesti.

Usun, et olen õigustatult kriitiline Reformierakonna soovimatuse suhtes ühtki maksusüsteemi muudatust reaalselt parlamendis või ühiskonnas arutada. Kahjuks ei suuda ka koalitsioonipartnerid olla peaministriparteile piisavalt tasakaalustatud jõuks. Olgu tehtavateks muudatusteks siis ettevõtjatele regionaalsete maksuerisuste loomine, mikroettevõtete maksuvabastused (nagu tegi mõni aasta tagasi Läti) või klassikalise ettevõtete tulumaksu taastamine (vastukaubana näiteks sotsiaalmaksu osalisele vähendamisele). Olgu see Eestis paljukardetud, kuid siiski euroopalik astmeline tulumaks. Riigi käes on hoovad, millega majandust ergutada ning kõige hullem variant on praegune — see, kui midagi ei tehta, kartuses, et äkki läheb midagi valesti.

Ma pole küll parlamendis veel kaua olnud, kuid minu meelest on kõige tähtsamad küsimused ikkagi need, kui palju saavad Eesti inimesed palka, kas neil on tööd ning kuidas töökohti juurde luua. Selle energia, mis valitsus on kulutanud näiteks Euroopa kontrollikoja koha pärast kaklemisele, oleks pidanud suunama hoopis reaalsete probleemidega tegelemisele. Selleks on ju riigikogu valitud ning selle nimel peab valitsus tööd tegema.

Ma kavatsen majandusteemasid parlamendis käsitleda valitsuse jaoks ebameeldivalt järjekindlalt. Meil on ükskord vaja see jää panna liikuma, mitte tembeldada rumalaks või riigivastaseks igaüht, kes julgeb öelda, et praegune majandusmudel on end ammendanud.