Igaühes meist on peidus mingi varjupool, mida me tihtipeale ei taha või ei julge endale teadvustadagi. See on meie loomuse tumedam pool, see osa meist, mida me ilmselt eriti uhkelt endale ega teistele ei eksponeeri.

Mõjukas psühholoogiameister Carl Jung pidas varjupoole teadvustamist ja sellega tegelemist inimese vaimses arengus väga oluliseks. Jung nimetas varjupoolt tänuväärseks sparringupartneriks: see on vastane, kes aitab paljastada meie vigu ja teravdada meie oskusi. Kuigi esmapilgul ebameeldiv, on varjupool ühtlasi meie õpetaja, treener ja giid enda olemuse lahtihäkkimisel. Varjupool toonib ka seda, kuidas me suhtleme teiste inimestega. Paratamatult määrab varjupool ühel või teisel viisil meie saatust.

Tõeline pale paljastugu

Kes meist siis ikka tahaks nii väga tunnistada, et jah, olen kitsi, klatšin mõnuga kolleege, öö hakul hiilin salaja külmkapi kallale „pingeid maandama“, leian mõttetutele impulssostudele alati tobedaid õigustusi ja mul on nii mõnigi muu iseloomuomadus, millega positiivsuse pjedestaalile ronimist pole mõtet punnitama hakata. Ja just needsamad omadused kipuvad meid teiste juures kõige enam häirima!

Jiddu Krishnamurti

Unistuste elu saboteerib su salapärane varjupool? Lase minna asjadel, mis sind tagasi hoiavad