Kallas tõi oma tänases kõnes esile, et tal on hea meel, et Euroopa Liit on võitluses kliimamuutustega esirinnas. Ta märkis, et ka Eesti on seadnud 2050. aastaks eesmärgiks saavutada siseriiklik kliimaneutraalsus. „Kuigi see on ülioluline otsus, polnud see lihtne. Eriti Eestis, kus energiatootmine on traditsiooniliselt põhinenud fossiilsel põlevkivil." Peaminister kinnitas, et praegune valitsus on täielikult pühendunud globaalsetesse eesmärkidesse panustamisele. "Oleme seadnud selge ajakava põlevkivi kasutamise lõpetamiseks aastal 2040.“

Kliimamuutusi kui julgeolekuohtu iseloomustab Kallase sõnul seegi, et kõige rohkem on neist on mõjutatud kõige hapramad ja väiksema valmisolekuga riigid. „Seitsmes kümnest kliimamuutustest enim mõjutatud ja sellega toimetulekuks vähim valmis riigist on ÜRO rahuvalveoperatsioon või poliitiline erimissioon. ÜRO julgeolekunõukogu ei saa kliimamuutusi ja nende mõju julgeolekule ignoreerida.“

Kallas lisas, et samuti on uuringud näidanud, et kliimamuutuste tagajärjel kannatavad eriti naised ja lapsed. „Pole kahtlust, et kliimamuutused teevad maailma ohtlikumaks paigaks. Sellele on tema sõnul oluline tähelepanu pöörata just ÜRO julgeolekunõukogus, eriti enne 26. ÜRO kliimakonverentsi Glasgows sellel sügisel.

Eesti tutvustas kohtumisel ettepanekut luua keskkonnaandmete allianss (Data for the Environment Alliance, DEAL) ja kutsus riike sellega ühinema. Kallase sõnul koondaks see riike ja riigiväliseid organisatsioone, kes toetaks ÜRO keskkonnaprogrammi globaalsete keskkonnandmete strateegia väljatöötamist 2025. aastaks. "Lisaks aitaks see parandada keskkonnaandmete kogumist ja nende kasutamist üle maailma,“ märkis Kallas.

Kohtumisel osalesid peaministrite tasemel lisaks Eestile ja praegusele julgeolekunõukogu eesistujale Ühendkuningriigile Norra, Saint Vincent ja Grenadiinid, Vietnam, Niger. USAd esindas erisaadik John Kerry ning Prantsusmaad president Emmanuel Macron.

Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige kuni selle aasta lõpuni.