SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kliiniline proviisor Liisa Jõhvik räägib, milliseid probleeme esineb raviplaanide järgimisel ja ravimite manustamisel ning kuidas seda paremaks saaks muuta.

Sobimatut ravimite ordineerimist võib esineda igal tervishoiutasemel. Enam aga nende patsientide seas, kes on eakamad ja kellel on mitmed kroonilised haigused, mistõttu on neile määratud arvukalt ravimeid.

Oma igapäevases praktikas olen kohanud patsiente, kes muudavad oma raviskeemi, sest neil ei ole ravimi näidustus selge või neil esineb ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Samuti võib esineda raviskeemi järgimises probleeme langenud kognitiivse võimekuse või mäluhäirete tõttu. Näide: patsiendile oli määratud vere hüübimisvõimet pidurdav ravi, kuid ta arvas, et tegu on hüpertensiooni ravimiga (kõrgvererõhu ravim) ja võttis seda vastavalt vererõhuväärtustele. Sellise käitumise tulemusena suurenes sellel patsiendil trombide ja insuldi tekkerisk.

Kui patsient on kaasatud oma raviplaani, siis on selle järgimine ka parem

Parima tulemuse saavutamiseks peaksid nii tervishoiutöötajad kui ka patsient mõistma ravijärgimust mõjutavaid tegureid ja nendest lähtuvalt kohandama raviskeemi. Mida rohkem on patsient kaasatud oma raviplaani, on teadlik temaga seotud otsustest ja nõustub talle seatud eesmärkidega, seda paremini ta oma raviplaani järgib.

Ravijärgimuse parandamiseks tasub arstil-apteekril raviskeem üle vaadata ja leida patsiendile kõige lihtsamini järgitav skeem. Näiteks mida vähem kordi päevas peab patsient ravimit manustama (nt üks korda päevas (ravijärgimus 79% ± 14%) vs. neli korda päevas (ravijärgimus 51% ± 20%)). Veel üheks võimaluseks on kasutada kombinatsioonpreparaate (nt üks tablett vs. neli tabletti), et vähendada ravikoormust).

Raviskeemi järgimist lihtsustavad ka patsiendile kaasa antud abistavad raviplaanid, meeldetuletustega mobiilirakendused või ravimite personaalne pakendamine ravimipinalitesse. Raviplaaniga peaks kaasnema ka patsiendi nõustamine, mille raames räägitakse lahti iga ravimi näidustus, annustamine (sh manustamisajad ja -korrad), manustamisviis, sagedasemad kõrvaltoimed, säilitamine ning mida teha, kui annus jääb vahele.

Ravimite jaendamine ravimipinalitesse päeva või nädala kaupa aitab tagada raviplaani järgimise, kui patsiendi kognitiivne võimekus on langenud. Abi on ka patsiendi lähedastest, kui ravim on pakendatud väga spetsiifiliselt (mõned mullpakendid) või selle manustamine on keerukas (silmatilkade kasutamine või inhalatsioonide tegemine). Näiteks hüpertensiooni korral saab patsienti kaasata tema ravisse sellega, et ta mõõdab kodustes tingimustes oma vererõhku ja peab selle kohta päevikut.

Sageli mõjutavad ravimite kõrvaltoimed raviplaanist kinni pidamist

Raviplaani järgimine võib katkeda või ei toimu korrektselt mitmel põhjusel, kuid enam kardavad inimesed ravimite kõrvaltoimeid. Samuti tunnevad patsiendid huvi ravimi koostoimete kohta toiduga ja kas ravimit tuleb võtta enne või pärast söögikorda. Kõige sagedamini tekib raviplaani järgimuses kõrvalekaldeid, kui patsiendile ei ole selgitatud ravimite toimeid ega vajadust võtta ravimeid regulaarselt.

Kust saab patsient kõige paremat ja selgemat infot ravimite kohta?

Iga uue ravimi kohta peaks patsient saama esmase info oma raviarstilt ja lisaks peaks nõustama ka apteeker. Selgitada tuleb ravimi näidustust, annustamist (sh manustamisaegu ja -kordi), manustamisviisi, sagedasemaid kõrvaltoimeid, säilitamist ning mida teha siis, kui annus jääb vahele. Sama info on võimalik leida ka ravimiga kaasasolevalt infolehelt. Kui midagi jääb siiski segaseks, tasub pöörduda oma arsti või apteekri poole.

Teva on ravimifirma, kelle ravimeid kasutavad igapäevaselt üle 200 miljoni inimese üle maailma. Kroonilisi haigusi põdevad patsiendid oma erinevate lugudega on innustanud meid otsima nende probleemidele lahendusi. Seetõttu lõime veebikeskkonna „Tervise eest hoolitsemine, mis koondab endas erinevate patsientide lugusid, kasulikke teadmisi ja näpunäiteid, mis muudavad elu kroonilise haigusega lihtsamaks ja nauditavamaks.

Jaga
Kommentaarid